Mälestise tunnus

Ajalooline matmispaik ühes väärtuslike hauatähiste ning piirdeaiaga. Kalmistu omab kultuuriajaloolist, kunstilist ning miljöölist väärtust.

Kirjeldus

Kirikust edelas paikneva kalmistu rajamisaeg on 1929. aastal. Plaanilt korrapäratu nelinurga kujulist kalmistut piirab pinnasest ja looduskivist vall, millel puuderida. Kalmistu peasissepääs asub kirdenurgas ja on vormistatud kolmepostilise, betoonist, müüritise imitatsiooniga krohviga kaetud postiga, millel betoonristid, läbisõidu ees kahepoolne sepisvärav, jalgkäik samuti suletav sepisväravaga. Lisaks peasissepääsule on edelapiirdes kaks ca 3 meetri laiust ava. Ligi pool kalmistu territooriumist kasutamata. Idaosas 20. saj. viimaste kümnendite ja kaasaegsete matustega. 20. saj. I poolel kasutusele võetud ala on kõrghaljastusega, mujal lage rohumaa. Kalmistu keskosas mälestusmärk kalmistu asutamisele, mis kujutab endast looduskividest alusele püstitatud metallvalust risti. Kalmistu territooriumil paikneb II maailmasõjas hukkunute ühishaud – ajaloomälestis nr 21. 20.saj. keskpaigast vanemaid hauatähiseid ja –piirdeid oli 2001 jaanuaris loendatud : 22 valumetallist hauatähist, 27 sepistatud hauatähist, 5 metallpiiret, 8 kivitähist. Kalmistu pindala 4,67 ha.

Ajalugu

Kalmistu on rajatud 1929. a.