Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Martna kirik
Mälestise registri number 15535
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 19.06.1998
Registreeritud 19.06.1998
X-koordinaat 488158.00
Y-koordinaat 6524133.99
Mälestise vana number 234
Ava kaardil

Paikvaatlused(23)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 08.10.21

Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Ajastu piirkonna harvaesinevalt laia ühelöövilise kiriku silmapaistev näide.

Sisestatud: 31.01.2003.

Kirjeldus


Hilisgooti. Harvaesinevalt laia ühelöövilise kiriku kavatise eripära rõhutab traditsioonilise (pikihoonest kitsama) kooriruumi puudumine. Madala võidukaarega eraldatult on altariruumiks idavõlvik. Seda katab sügavale langevate võlvikandadega servjoonvõlv, mille päiskivil piiskop Orgase kolmerombiline vapikivi. Võlvide servjooni katavad maalingud
Ühevõlvikulist koori eraldab kahevõlvikulisest pikihoonest teravkaarne võidukaar. Pikihoone võlve jäljendav neogooti vormides puitlagi pärineb 1683. aastast.
Peaportaal läänes, kaheastmeline ning muudetud19. saj. hilisgootiliselt ümarkaarseks, talum järgib palendi astmelisust. Tähelepanuväärseimaks fassaadidetailiks on vapitahvel põhjaportaali kohal. Algkavatisse kuulub võlvitud käärkamber kiriku põhjaküljel, samuti lõunaseinast algav müüritrepp. Lääne- ja põhjaseinas olevad raidportaalid on mõnevõrra ümberehitatud. Akendest on algkujul säilinud idapoolne ja väike ümaraken lääneseinas. Põhjaseina aknad murti sisse alles 1863. aastal, mil ehitati avaramaks ka lõunaaknad. Akende puhul on märkimisväärne idaaknal säilinud astmeliselt laienev sisepalestik.
Torni kiviosa sai oma praeguse kuju 1865.aastal, 16,5 m tornikiiver valmis1883. aastal.
Interjööris: gotlandipärase kujundusega paest ristimiskivi (u 1500) , oletatavasti Christian Ackermanni loodud altarisein, ampiirstiilis kantsel (valmis 1820. aasta paiku), perekonnarõdu (17. saj.), orel (C.A. Tanton 1845), orelirõdu (1862). Kiriku kooriruumis Käsumees Hansu mälestuskivi.

Sisestatud: 23.01.2003.

Ajalugu


Varaseim teade siin olnud kirikust pärineb 1298 aastast. Praeguse püha Martinuse kiriku ehitamisajale 15.-16. sajandi vahetusel, viitab põhjaportaali kohal seina müüritud Saare-Lääne piiskop Johannes III Orgase (1491-1515) vapikivi. Selle autoriks peetakse Liivimaa väljapaistvaimat hiliskeskaja kivimeistrit Reynekenit ning valmistamisajaks aastaid 1513-15.
Nelinurkne torn kõrge fassaadiniššiga arvat. 17. s
Torni kiviosa sai oma praeguse kuju 1865. aastal, 16,5 m tornikiiver valmis 1883. aastal. Torni põhjaküljel on hauakamber. 1788. a oli kirikul õlgkatus, 1838. a on mainitud laudkatet, mis 1861 a asendati peale katuse madaldamist asfaltpapiga. Praegune katusekalle pärineb 1891.a Samal aastal kaeti katus sindliga ning pärast II ms alumiiniumplekiga. Kirikut uuendati ulatuslikult 1860. aastatel, misjärel see omandas valdavalt tänaseni säilinud ilme.
Koori 1875.a. valatud tsementpõrand on Eesti vanimaid.

Sisestatud: 22.01.2003.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid näidatud KKT juurde lisatud skeemil.

Sisestatud: 01.02.2006.

Meedia


Martna kirikust tulid välja hästi säilinud keskaegsed maalingud, Läämne Elu, 25.11.04
Lehte Ilves

Martna kiriku altariruumis sel sügisel mitme värvikihi alt välja puhastatud ja konserveeritud keskaegsed seinamaalingud on selle aasta üks suuremaid ajaloolisi leide Eestis.
„Martna kirik on selle aasta staar!” ütles restaureerimist juhtiva OÜ Rändmeistri juhataja Juhan Kilumets.
Nüüd, mil restaureerijad on vana värvi alt välja toonud mitu vana maalingukihti, saab aimu, milline oli Martna kirik ehitamise ajal 16. sajandi alguses — kirkalt kirju, nagu olid kõik keskaegsed kirikud. Suured seinapinnad olid värvimata, aga akende ja niššide servi, võidukaart ja võlvi servjooni tõsteti esile. Nii on see nüüd näha ka Martnas.
„Martna puhul on üllatav, et neid maalinguid on nii palju ja et nad on nii heas seisukorras,” ütles Kilumets.
Kilumetsa hinnangul maaliti punast tooni kalasabamuster kiriku valmimise ajal. Teise kihi, musta ja punase kalasabamustri ajaline määramine on keerulisem, neid võidi teha 17. sajandi teise pooleni.
Pärast reformatsiooni pidi kirik olema valge ja siis võõbatigi maalingud üle. Kilumetsa sõnul jõudis kogudus kiriku seinu valgendada umbes kolm korda sajandis. Nüüd puhastasid konservaatorid Õie Tilk ja Eva Mölder maalingud lubjavärvikasuka alt välja ja konserveerisid. See tähendab, et nad kinnitasid lahtise krohvikihi müüri külge ja lahtise värvi krohvi külge. Üle ei ole midagi värvitud.
„Et maalinguid on terves altariruumis, et neid on nii palju ja et nad on nii vanad, teebki Martna kirikust staari,” lisas Kilumets. „Raske uskuda, et asi, millel on nii palju vanust, näeb välja, nagu oleks eile värvitud.” Mida kõrgemale lae alla, seda kirkamalt on maalingud säilinud.
„Kui kirikul on katus peal, aknad ees ja õhk puhas, siis pole muret, et maalingud kaovad,” lubas Kilumets.
Sel nädalal jäi töö Martna kirikus kevadeni katki, sest kirik on külm. Võlvi keskosa maalingute avamine jääb kevadet ootama. Mis sealt tuleb, on kõigile üks suur ootus.
Sakramendinišš kuulus iga keskaegse kiriku peaaltari juurde, seal hoiti püha sakramendi riistu. Reformatsioon kuulutas need paavstlikeks reliikviateks ja nišid müüriti.
Kui Martnas tuli altari kõrval välja seinamaaling, oli selge, et seal on ka nišš. Müüritise taga avaneski nii suur kamber, et pikka kasvu Kilumets mahtus sisse.
Nišist tuli välja puutahvel, millele on grafiitpliiatsiga kirjutatud, et viimane kinnimüürimine oli aastal 1863, mil kirikus oli suur remont ja ümberehitus. Hästi säilinud tahvlil on tolleaegsete asjameeste nimed alates kiriku eestseisjast, pastorist ja organistist ning lõpetades töömeestega.
Nišist leidis Kilumets rootsiaegseid münte aastast 1660 ja ühe Nürnbergi arvestuspenni, mis ei ole maksevahend, vaid arvelauanupp; riidetüki, klaasikillu ja raidkivi.
Mündid polnud nišis juhuslikult, oletas Kilumets. Need olid müüritise vuukides, justkui oleks müürsepp need sinna mälestuseks jätnud.
Martna kiriku altariruumi maalingute avamist ja konserveerimist saab Martna kogudus rahastada tänu kunagise kirikuõpetaja Samuel Linnu võõrsil elava tütre Mirjam Linnu Minnesota koguduses kogutud annetusele.
Kogudusel on selleks tööks 250 000 krooni. Et töö lõpuni teha, küsis kogudus 50 000 krooni kirikute restaureerimise riiklikust programmist. Programmi koordinaator Kaire Tooming ütles, et mingi summa saab kogudus töö lõpetamiseks neilt kindlasti.
Mirjam Linnu abiga on kogudus varem remontinud kiriku katuse ja tornikiivri.

- artikkel Läänemaal restaureeriti kaks kirikut
http://www.parnupostimees.ee/091105/esileht/10060029.ph

Martna kirik sai annetuste abiga uue kroonlühtri. Lehte Ilves. Lääne Elu 13.11.2015. http://online.le.ee/2015/11/13/martna-kirik-sai-annetuste-abiga-uue-kroonluhtri/

Sisestatud: 08.12.2004.