Mälestise tunnus

Piirkonna silmapaistev historitsistlik tellisehitus.

Kirjeldus

Allikukivi direktorielamu on kõrgel maakivisoklil poolkeldrikorruse ja kahe põhikorrusega tellishoone. Hoone keskosa on kõrgem, fassaadil veidi eenduv, tiibade suunas madalduv, viimased lõpevad polügonaalsete balkonitega. Hoone kaguosas on madalam pikendus pargi suunas, mis lõpeb suure poollahtise rõdu-talveaiaga hoone keskteljel. Sellelt viis parki malmsammastel malmtrepp mis oli alles veel 1990.aastatel(Praeguseks hävinud). Fassaadil on tellissammastele toetuv varjualune, pultkatusega, kaasaegse balustraadiga. Varjualuselt laskub trepp ettesõidusillale-pandusele, sellest edasi järgneb kaasaegne kahest betoonelemendist trepp auhoovil asuvale spordiväljakule. Enamus aknaid on 6-jaotusega, ülakorruse tiibadel kaarjad; balkonitel laiad ümarkaarsed aknad gooti massvärki meenutavate raamidega ülaosas. Balkonite nurgaakende asemel on pealemalitud raamistikuga petikud. Interjööris olid ruumidel peegliga laed ja karniis, need on mattunud "euroremonditud" kipsseinte taha. Vanadest elementidest on säilinud 3 fuajees asuvat tiibust, saali lael on avatud ja eksponeeritud (arvutiklassis) kandekonstruktsiooni elemendid.

Asukoha kirjeldus

Mälestis asub Pärnu maakonnas, Saarde vallas, Tihemetsa alevikus, Allikõnnu külas; Pärnu-Valga mnt ca 400m vasakul pool teed.

Ajalugu

1858.aastal rajatud Allikukivi, sks. Qellenstein, kalevi-ja kammvillamanufaktuuri direktori Zoeppfeli elamu. 1894 põles vabrik maha. 1910 aastast 1930.-teni kujundas vabrikuasula ilmet tellisevabrik. Zoeppfelite käes oli hoone suvemajana 1939.aastani, edasi oli hoonesse paigutatud Väljaküla, pärast Tihemetsa algkool. Praegu kasutab hoonet Tihemetsa Põhikool.

Kaitsevööndi ulatus

Kultuuriministri käskkirja nr 208 21.06.2006 "Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" (RTL, 04.07.2006, 52, 967) kehtestati mälestistele 16748 ja 16749 ühine kaitsevöönd, mis hõlmab kinnistuid KÜ tunnusega 71101:006:0081; 71101:006:0082; 71101:006:0154.

Üldinfo

1993-94 on tehtud euroremont-vahetatud katusekate (esimesi Rannila profiilplekist katuseid Eestis), kogu hoone kaeti seest puitkarkassil kipsplaadiga, vahetati kõik aknaraamid, v.a. üks pargipoolsel küljel, tehti uued uksed, trepp. Kus võimalik, kasutati säilinud eeskujusid. 2006.a. korrastati hoone tagaküljel asuv rõdu-talveaed Hävinud on ajalooline malmtrepp. Vihmaveesüsteem on puudulik. Lagunema kipub ettesõidusild, selle tellismüüritis on tugevasti välja vajunud ka kohati maha kukkunud .Ehkki osa hoone arhitektuursest väärtusest on "peidetud", on hoone üldseisukord ja hooldatus hea, hoone on tervikuna kasutuses.