Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Teise Maailmasõja kindlustuse kahuritorn varjendiga 2
Mälestise registri number 23429
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 19.10.1999
Registreeritud 25.10.1999
X-koordinaat 420682.71
Y-koordinaat 6549233.03
Mälestise vana number -
Ava kaardil

Paikvaatlused(6)

Seisund: hooldamata

Paikvaatluse kuupäev: 14.09.20

Menetleja: Ehituspärandi nõunik, Katrin Koit

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Militaarkompleks, Militaarhoone, Varjend, Ehitiste liigid, Militaarhoone, Varjend, Ehitusperioodid, 1940-1991.

Mälestise tunnus


Ajaloo oluliste sündmustega seotud ehitis. Militaararhitektuuri ilmekas ja hästi säilinud näide. Patarei kui arhitektuurilise ansambli lahutamatu osa.

Sisestatud: 01.11.2007.

Kirjeldus


Hulknurkse põhiplaaniga raudbetoonist soomustorni alus koos varjendiga. Kahekorruselisse hoonesse viib raudbetoonist galerii.

Sisestatud: 12.11.2007.

Ajalugu


Raskepatarei nr.316 IV - 180/57

Hiiumaa võimsaim suurtükipatarei nr. 316 rajati Kukerabasse Lõimastu mägede taha. Sellega analoogne patarei nr.315, mis ehitati Saaremaale Sõrve säärde, on tuntud nõukogude ajalookirjanduse kaudu kui kangelaslik kapten Stebeli patarei. Hiiumaa patarei sarnast kuulsust ei oma, meie legendiks kehtestati nõukogude ideoloogiatööstuse poolt saare viimane kaitsja Nikolai Tsiz, kes olevat Tahkuna tuletornist alla hüpanud.

Rannapatarei nr.316 oli üks oma aja moodsamaid ja koosnes kahest 180 mm kaksiksuurtükitornist elik suurtükiseadmest MB-2-180. Laskekaugus oli oma aja kohta väga hea - koguni 37,7 km. Komandörina on Juri Melkonovi raamatus nimetatud kapten Nikiforov. Tornide vahekaugus üksteisest on 400 m ja maa-aluseid korruseid kummaski kolm. Teenindavaid rajatisi on Kukerabas 3 - katlamaja, elektrijaama alus, kivipurusti-betoonitehase alus ja lisaks kolm dotti tagala ja tiibade kaitseks. Lõimastusse rajati eriti massiivne maa-alune kahekordne juhtimiskeskus, kus lae paksuseks ca 3,5 m (pidi vastu pidama kahetonnise lennukipommi otsetabamusele) ja kokku 36 mitmesuguse otstarbega ruumi. Juhtimiskeskuse lael paikneb periskoobi soomustorn, kohe keskpunkri kõrval oli oma raudbetoonpunkri peal kaugusmõõdiku soomustorn, mis praegu vedeleb all tee ääres, kuhu see lohistati radarijaama ehituse ajal 1980-ndatel aastatel. Metallivargad on seda mitu korda nüsinud, aga õnneks on osatud arvutada, et soomusterase lõikamiseks kulub tunduvalt rohkem raha kui hiljem kokkuostus saab ja nõnda on see lõpuks rahule jäetud. Sotsiaalne kontroll on ka seni kohati toiminud. Kahjuks on vandaalitsemist ja lolli lammutamist tehtud ka juhtimiskeskuses, kus ei ole ei viit maa-alust korrust ega relvaladusid. Juhtimiskeskuse taga Lehtma pool paikneb arvatavasti keskuse katlamaja, mis 1980-ndatel sisustati hoopis radarijaama keskuseks. Esimese Maailmasõja Peeter Suure Merekindluse raudteed täiendati haruteedega Kukerabasse ja edasi Tahkuna poole.

Juhtimiskeskuses ja suurtükitornides olid omad autonoomsed eraldi diisel elektrigeneraatorid, nii lahingu- kui olme tarbeks. Pärast sõda pumbati Lehtma poolne suurtükitorn paar korda tühjaks (1955, 1961 ja 1972) ja kasutati sealt saadud diiselgeneraatoreid ja muid seadmeid peamiselt Kärdla elektrijaama jaoks.

Arvata võib, et kui analoogne patarei Saaremaal läks maksma 1937.a. vääringus 20 miljonit rubla (siia pole arvestatud materjalosa), siis sama oli Hiiumaa patarei maksumus. Ega ilmaasjata ei makstud kohalikele ja Haapsalust toodud ehitustöölistele kuldrublades (-tšervoonetsites). On teada, et pärast aastast tööd patarei ehitusel sai osta hobused ja asutada oma majapidamise.

Omapärane on asjaolu, et nii patarei nr.315 Saaremaal kui 316 Hiiumaal on ehitatud praktiliselt soisesse pinnasesse ja maa-alused ruumid püsisid kuivad vaid tänu pidevale pumpade tööle. Kui oktoobris 1941 patareid purustatult maha jäeti, valgusid need ruttu vett täis ja on seda senimaani. Nõukogude ajalookirjandus räägib ühendusest merega ja kavalast uputamisest, et saladus vaenlast ei aitaks. Tegelikkus aga on palju lihtsam, ei mingeid salatorustikke ega kraane, lihtsalt rabavesi, mis valgus sisse spetsiaalselt ehitatud ja avatud luukide-avauste kaudu. Võrreldav mingil määral laeva kingstonitega - ventiilidega, millega oli võimalik juhtida laeva teatud osadesse vajadusel merevett.

Pärast II ilmasõda Kukeraba patareid ei taastatud, hoopis lõigati vanarauaks. Viimased säilinud Tahkunast pärit 180 või 130 mm suurtükkide torud (2 tk.) olid veel 80-ndate alguses Lehtma sadama väravas tee ääres, enne kui need vanarauaks viidi. Praegu Kukerabas oma 3 m sügavusse küündides lebab 30 kraadise nurga all ainuke Baltikumis säilinud 180 mm suurtükitoru, mis õhitud 1941.a.. Kui õnnestub see välja saada, on võimalik patarei asukohas atraktiivsust veelgi tõsta ning turistidele põnevust pakkuda.

Sisestatud: 05.01.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Vaata lisa 1. mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi piirid.

Sisestatud: 05.01.2007.

Meedia


- Varastatud suurtükitoru leiti Haapsalust
http://www.le.ee/?a=uudised&b=4759

Sisestatud: 31.08.2006.