Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kreenholmi sadamaladude hoonete maht ja fassadid
Mälestise registri number 24648
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 15.03.2001
Registreeritud 15.03.2001
X-koordinaat 738895.00
Y-koordinaat 6590266.99
Ava kaardil

Paikvaatlused(10)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 24.11.23

Menetleja: Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet, muinsuskaitse vaneminspektor, Madis Tuuder

Märksõna(12)

Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Kõrvalhoone, Sadamakompleks, Kõrvalhoone, Ladu, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Ladu, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Ajaloolise Kreenholmi manufaktuuri ansamblisse kuulunud sadamalaod.

Sisestatud: 11.09.2018.

Kirjeldus


Tegemist on massiivsete ühekorruseliste viilkatusega tellisest ning krohviga kaetud laohoonetega. Fassaade ilmestavad kaarja ülaosaga avad ühes puidust luukidega. Hoone seinapind on liigendatud, räästaaluses osas paikneb telliskarniis.

Sisestatud: 11.09.2018.

Ajalugu


19. sajandi lõpus rajas kasvav ja arenev Kreenholmi Manufaktuur Narva sadamasse kaks puuvillaladu. Tooraine toodi manufaktuuri sisse veeteed mööda ning Victoria bastioni külje all olev sadam oli vabrikutele lähim koht, kuhu laevadega merelt ligi pääses. Jõega paralleelselt kulgevad aidad paiknevad kõrvuti, palistades sadamaala ligi paarisaja meetri pikkuselt. Esimene 9 boksiga ait (Jõe 1) kerkis 1895. aastaks, teine 12-boksiline (Jõe 3) 1897. aastaks. Paraku on aidad peamiselt nõukogude perioodil stiihiliste ümberehituste käigus kõvasti räsida saanud, kuid kümmekond aastat tagasi on neid korrastama asutud. Kasutuses olevates boksides tegutseb Narva Noorte Meremeeste Klubi.
Saksa võimu ajal aastatel 1941-44 paiknes aitades vangilaager. Seejärel aastatel 1944-55 paiknes siin juba nõukogude sõjavangide ja poliitiliselt represseeritute vangilaager, kust käis läbi ligi 12 000 inimest. Neist hukkus siin umbes 1000 inimest, kes on valdavalt maetud nimetutesse haudadesse Siivertsisse. Kokku oli siin vangistuses 12 erineva Euroopa riigi kodanikke, nende seas palju Eesti avaliku elu ja kultuuritegelasi.

Sisestatud: 24.01.2015.