Ajalugu
Linna kujunemisest.
Uus-Pärnu sai alguse ordulinnusest, mida on esimest korda mainitud 1265.a. (Nienslott t(h)or Embecke). Linnuse juurde tekkis kaupmeeste ja käsitööliste linn, mis sai 1318.a. Riia linnaõiguse; raadi on esmakordselt mainitud 1325.a.
Pärnu kuulus alates 14. s. Hansa liitu, võttis osa Liivimaa maapäevadest. Tänu heale sadamale, soodsale maismaa-ühendusele nii Riia kui ka Lihula ja Tallinnaga, jõukale ümbruskonnale ning erakordselt headele kalavetele kujunes linn keskajal väikeseks rikkaks kaubalinnaks. 14.—16. s. ehitati linnamüür ja selle tornid; kaitsesüsteem ühendati linnusega. Linnamüür oli 1,48 km pikk, selles oli kaheksa väravat, neist neli jõe (sadama) pool. Müür hõlmas 6,5 ha suuruse ala, mis oli jaotatud 25 4-nurkseks kvartaliks, neile lisandus kaks kirikut ja paar hoonet müüri ääres. Kvartalid olid väikesed, neil paiknes 2—8 krunti. Varajasem hoonestus oli valdavalt puidust, kuid sagedased suurtulekahjud (1488., 1513., 1524., 1533.a.) sundisid ehitama üha rohkem kivist elamuid ja aitu (peamiselt tellistest); abihooned (laudad, kuurid) olid siiski enamasti puidust. Tänavapildis domineeris kõrge sokli- ja ühe elukorrusega viilkatusega maja; soklikorrusel olid laod ja poed, viilu all pööningul aidad; elukorrusele viis kõrge etikuga trepp. 1543.a. oli Pärnu all-linn tihedalt hoonestatud: 110 krundil oli 66 kivi-, 17 sõrestikseintega ja 15 puithoonet, lisaks 11 hoonet, mille materjali kohta andmed puuduvad. 1550.a. loendati 70 kivi- ja puitelamut, 11 kõrtsi ja 3 poodi, hulk kiviaitu. Linna peatänavateks olid Pikk tn ja sellega ristuv Riia ehk Nikolai tn; peaväljakuks oli Vana Turg, selle ääres raekoda ja vaekoda, lähedal Nikolai kirik kalmistuga. Veel olid linnas Pühavaimu ja Gert-rudi kirik, pastoraat, seek, Suur ja Vaike Gild; linnamüüri Punases tornis oli vangla. 1543.a. oli linnatuumikus üks väike aed; muud kodanike aiad, karja- ja heinamaad, samuti sadam asusid sarases. Viimase täpset keskaegset suurust ei teata, arvatavasti oli see sarnane 18.—19. s. plaanidele märgituga. Keskajal tekkis Riia mnt algusse (Suur- ja Väike-Jõe ja Heno tn ümbrusse hõreda puithoonestusega eeslinn, jõe kallastele linnakalurite hütid, kõrgematele kohtadele tuulikud. Sadam asus saarel, mida linnast eraldas nn. Väike jõgi. Eeslinnades asusid ka väiksemad kirikud ja kabelid, näit. 1593.—1609.a.a. ehitatud eesti koguduse Johannese kirik. Välisvaldustest kuulus 16. s. linnale Reiu ja Sauga mõis. Keskaja lõpus oli tuumikus 1000—1200 elanikku, agulites umbes 200.
16.—17. s. sõjad olid linnale hukatuslikud. 1617.-1710.a.a. jäi valdajaks Rootsi. 17. s. keskpaigaks linna ja eeslinnade elu taastus. Hakati uuendama kindlustusi (G. Schwengeln, J. Rodenburg), tehti ettepanek (E. Dahlberg) laiendada hoonestusala ja planeerida Pärnu regulaarse (ideaal)linnana. Kava koostas P. v. Essen, kes 1670.— 1700.a.a. juhtis ka ehitustöid. Rajati uus 7-nurkne, 170 m lai bastionidevöönd, vanalinn säilitati, seda piiranud SO-müür lammutati, neli endist kvartalit laiendati, juurde rajati 18. Kolmekordselt suurenenud linna peatänavateks said paralleelsed Rüütli ja Kuninga tn-d. Esimene läbis uue peaplatsi Uue turu (Lastepark), teine ühendas valliväravaid, millest lähtusid teed Riiga ja Tallinna; linna põhitänavad sillutati. Uued kvartalid olid endistest suuremad, sisaldades kuni 13 krunti. 1696.a. oli 105 krundist hoonestatud 69 (neist 60 puumajadega); linn ümbritseti uute kindlustustega. Perioodi lõpus oli tuumikus 1027, agulites 643 elanikku. Agulid olid jõudsalt kasvanud, koos kodanike aedade jm kõlvikutega ületasid nad pindalalt tuumiku kahekordselt.
Põhjasõjas tabas linna katk; kui 1710.a. Vene vägedele alistuti, oli kesklinnas katku surnud 56% , eeslinnades 89% elanikest. Linna elu taastus siiski kiiresti, seda soodustas merekaubanduse hoogne areng, mh kaubamajade J. Jacke & Co (asut. 1737) ja H.D. Schmidt (1741) tegevus. 1747 valmis eesti koguduse Eliisabeti kirik, 1768 vene Õigeusu kirik. Jätkati kindlustuste ehitamist, hoogsalt laienesid agulid; Riia mnt-st S poole tekkis omapärase vene külastruktuuriga asustus — nn. Morskoi (Meriküla) eeslinn e. Slobodaa. 1773 keelati matmine südalinna, uued käimistud avati Vana-P-s ja Riia mnt. ääres. 1803 valmis ujuvsild (nn. Nahk-sild), mis mõjutas Ülejõe kaluriküla arengut ja kasvu linna jaoks. 1804 elas tuumikus 1520, eeslinnades juba 2980 inimest. 1810. a-ist linnapilt muutus: hooneid hakati ehitama (ja rekonstrueerima) klassitsistlikeks, muudeti akende kuju ja jaotust, tänavatelt kadusid barokktrepid j a vanad etikud, ilmusid tänavalaternad ja plekk-katused. Eeslinnade palkmajadele tehti laudvooder, valdavalt kelp- ja poolkelproog-katuseid asendasid algul laudadest, 19. s. keskel laastudest, siis sindleist ja S-kividest katused. R.R. —
1830. a-ist hakkas P. kujunema kuurordiks. 1834 likvideeriti P. kindlus ja rajati väljaspoole muldkindlustuste vööndit nn. Vana park ja esimesed esindusalleed — Aleksandri t., Aia t., Karja t. alguses. Kuurordi teket tähistas supelhoone avamine mererannas 1838, kuhu viis Supeluse t. Riia linnainseneri C. Weijri proj. põhjal alustati 1860 vallkindlustuste tasandamist, säilitades osa neist vaid linna W-küljel, kuhu tehti ka laevade talve-sadam. Tallinna väravate juurest mereranda rajati Mere pst. 1860—70. a-tel tegutses sadam eriti intensiivselt; nüüd süvendati jõe suuet, selle jätkuna ehitati 1863—69 merre muulid. Turg viidi nn. nahksilla lähedale, senisest sai Lastepark. 1878 laienes linnasaras end. Rääma mõisa maadele. Algas kuurorditsooni heakorrastamine, 1882 rajati Rannapark. Sihikindel linna arendamine kuurordiks algas 1889, ehitati uus ravikeskus — Supelasutuse hoone, selle lähedusse Supel-salong. See tõi kaasa üüritavate tubadega historitsistlike puidust suvilate ja pansionaatide ehitamise Promenaadi (Tammsaare) t., Kaarli t., Supeluse t. ja Mere pst. piirkonnas. Riia linnaaedniku G. Kuphaldti proj. järgi jätkati haljasvööndi rajamist ajaloolisest linnasüdamest N-s ja S-s: loodi uusi puiesteid, kujundati end. Luna bastioni (Vallikäär) ja Merkuriuse bastioni säile (Munamägi); laiendati Rannaparki. 19. s. lõpus sadama osatähtsus vähenes, kuid sisekaubanduse ja tööstüse osa suurenes; 1896 ehitati linnasüdamesse raudteejaam, P. sai kitsarööpmelise raudteeühenduse Valgaga ja Viljandi kaudu Tallinnaga. 19. s. II p. ja 20. s. algul ehitati peam. P. jõe kaldaäärsele mitu tootmisettevõtet: linna tapamaja, uued saeveskid ja õlletehas, tikuvabrik, masinatehas; Papiniidus asutati 1899 Euroopa suurim tselluloosivabrik a/s Waldhoi (likv. 1915), selle tööliste, meistrite ja teenistujate elamud ehit. Riia mnt. äärde. Samal ajal valmisid mitmed ühiskondlikud hooned, tähtsaim neist rahvusromantilises laadis, põhjamaiselt juugendlik «Endla» seltsi-hoone (1911, hävis II maailmasõjas) . Linna peaäritänavaks muutus Rüütli t., kuhu ehitati uusi kauplustega elamuid ja rekonstrueeriti vanu. 20. s. alguses täienes linnapilt hansa-gootika laadis ja mõõdukas juugendstiilis ehitistega. Elanikkond kasvas järsult: 1862— 63 oli linnas 6700, 1897 12 800, 1913 22 000 elanikku. 1913 oli linnas 1622 elumaja, asustatud ala hõlmas 1250 ha. — 1918—30 arendati P-t kui Eesti esindus-kuurorti ja maakonnalinna. Ehitati uus neoklassitsistlik supelasutus; kesklinna haljasvöö täienes skvääriga, millel L. Koidula monument (A. Adamson, 1929). Tööstuse areng oli aeglane, suurim ettevõte oli 1919 asutatud linavabrik Räämas. Arengut soodustas Pärnu— Lelle raudteeharu rajamine 1928. Eramualaks kujunes regulaarse tänavavõrguga planeeritud Raeküla. 1930. a-il ehit. P. kuurordi arengukava (O. Siinmaa) kohaselt mereranda funktsionalistlikus stiilis Rannahotell, kohvik-restoran «Rannahoone» ja suvepansionaat «Vasa». Levis 2- ja 3-korruseliste üürimajade ehitamine. Ühtlase kujunduslaadiga väikeelamute ansambel rajati Seedri t. «Endla» ja raudteejaama piirkonda kavandati linna ühiskondlik keskus (H. Arman, 1938), ehitati esinduslikud Põllumeeste Panga ja Eesti Panga hooned, samuti maakonnavalitsuse hoone (nüüd polikliinik). Nahksilla asemel valmis 1937 raudbetoonist kaarsild; sild ehitati ka Sauga jõele. 1934 oli linnas 3111 elamut, neist 10% kivist; valdav osa (84% ) hoonestusest oli ühe- või 1,5-korruseline. 1939 oli elanikke 21 900, saras hõlmas 2641,8 ha
II maailmasõjas purustati P. südalinn, varemeis oli ligi 50% vanalinnast, sh. 2/3 orduaegse linna alast. Taastamisperioodil koostatud generaalplaani (1946, arh. A. Soans) põhikontseptsiooniks oli linna arendamine kuurordina. Tagasihoidliku riikliku elamuehituse kõrval laienesid ühepereelamute rajoonid (Rääma, Ülejõe, Vana-P., Raeküla). 1956 ehit. purustatud kaarsilla asemele uus sild. Ehitustegevuse kesklinnas määras planeerimisprojekt (1952, H. Arman, M. Port, G. Sumovski), mille kohaselt varemetest puhastatud alal kavandati uus plaanistruktuur klassitsistlikel põhimõtetel ja avatuna jõele; linna uuelt keskväljakult O poole keskaegse kitsa Pika t. köhale rajati 40 m laiune Lenini pst. (nüüd Pikk t). Uue planeeringu elluviimisel lammutati mitme arhitektuurimälestise varemed (Nikolai kirik, nn. Elevandi ait jt.). Alustati 3-korruseliste sektsioonelamute (I korrusel kauplused) ehitamisest Vee ja Akadeemia t. äärde (arh-d A. Kotli ja S. Jõe); nende ja Rüütli ning Kuninga t. vahele loodi skväärid. Generaalplaani korrigeeriti uue tsoneerimisskeemiga 1962 (arh. V. Parker). 1960. a-d tõid olulist täiendust linna keskusse — ehit. L. Koidula nim. Draamateater (nüüd «Endla») ja postkontor. Lenini pst. (Pikk t.) hoonestati varem kavandatust lihtsustatumalt põhiliselt 3-korruseliste tüüpelamutega seeriast 1-317, Tallinna mnt. algus Ülejõel 4-korruseliste elamutega. 4—5-korruselisi tüüpelamuid ehit. ka kuurorditsooni Tammsaare pst. aarde ja käimistu kõrvale Riia mnt. kvartalis. Rääma N-ossa rajati 250 ha suurune tööstusrajoon (planeering 1969, laiendus 1981). Kitsa-rööpmeline raudtee rekonstrueeriti 1972 laiarööpmeliseks ning Papiniidu raudtee- ja maanteesilla valmimisel 1976 sai P. raudteeühenduse ka Riiaga. Linnavaliste transpordimagistraalide ühendamiseks kavandatud ringteest valmis Tallinna ja Riia mnt. vaheline põhiosa (Ehitajate tee). 1970. a-te alguses täiendati uue kesk-väljaku hoonestust (elamu kohvikuga «Vikerkaar» Vee t., rajooni täitevkomitee hoone); 1930. a-il linna ühiskondliku keskusena kavandatud piirkonda kunagise «Endla» teatrihoone köhale püstitati hotell «Pärnu». Keskaegse ja 17, s. lõpu tänavavõrgu säilitanud vanalinn arvati 1973 arhitektuurikaitsetsooniks. 1974 valmis uus generaalplaan (arh, H. Sepp), mille kohaselt elamuehitus kavandati põhiliselt 5-korruselisena, end. Riia ja Meriküla eeslinnas piirduti madala hoonestusega. Riia eeslinna ja Raeküla vahelise mereäärse Ranna elurajooni väljaehitamist alustati 1971 (I ehitusjärk — arh. P. Aarmann, II — arh-d O. Zemtšugov ja M. Palm). Elamurajooni teljeks on Riia mnt-ga paralleelne Mai t. Algul ehit. 5-korruseliste telliselamute grupid (tüüpproj. 1-318) ja kolm ridaelamut; 1980. a-ist on püstitatud 5-korruselisi suurpaneelelamuid ja plokksektsioontelliselamuid.. Sanatooriumi «Tervis» hoonetekompleksiga on kuurorditsoon laienenud jõesuudme poole, Raeküla-poolse laienduse esimese hoonena valmis 1985 APN-i puhkekodu (nüüd hotell «Strand»). P. paistab silma arvukate liigirikaste ja hästihooldatud parkide ning puiesteedega. Vanalinnas on 1970—80. a-il restaureeritud mitmeid ajaloolisi ehitisi.
(Eesti Arhitektuur)
Sisestatud: 05.02.2008.