Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vabadussõja mälestussammas
Mälestise registri number 27116
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ajaloomälestis
Arvel 26.06.2003
Registreeritud 02.07.2003
X-koordinaat 658979.00
Y-koordinaat 6521718.36
Ava kaardil
Vabadussõja monument Autor Sille Raidvere Kuupäev 03.09.2008
Vabadussõja monument Autor Sille Raidvere Kuupäev 03.09.2008 Originaal kirikuaias Autor Sille Raidvere Kuupäev 03.09.2008 Üldvaade. Foto: K. Tael 26.08.2015 Detailvaade. Foto: K. Tael 26.08.2015 Üldvaade. Foto: K. Tael 26.08.2015
Galerii(5)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 26.06.2003. a käskkiri nr 116 (RTL, 2003, 78, 1155) Kuupäev: 26.06.2003
"Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967) Kuupäev: 21.06.2006

Paikvaatlused(6)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 04.04.23

Menetleja: Muinsuskaitseameti nõustamisosakonna juhataja asetäitja, Peeter Nork

Kirjeldused(4)

Mälestise tunnus


Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk, mis ühtlasi kannab endas mälestust taasiseseisvumisajal toimunud ühiskondlikest protsessidest.

Sisestatud: 20.09.2006.

Kirjeldus


Sammas on originaali täpne koopia, v.a. käpprist – selle asemel raiuti Vabadusristi kujutis. Kaheastmelisele alusele on paigaldatud pruunist graniidist valmistatud poleeritud kivitahukas ja sellel põlvitav sõdur – Kalevipoeg, kelle paremas käes on mõõk ja kes hoidis vasaku käega enda ees kilpi, millel on kujutatud ovaalne päike ning ühendatud rist ja ankur. Tahuka esiküljele on raiutud tekst: „1918-1920 / Langenud eesti kangelaste / mälestuseks. Tormalased”. Selle all on nüüd Vabadusristi kujutis. Samba vasakpoolsel küljel on tekstid „LOHUSUU LAHING 14.XII 1918”, järgnevad 2 nime, „TORMA-KÕNNU LAHING 17.XII 1918”, 4 nime, „1919” ja järgnevad 15 langenud sõduri nimede loetelu. Vastasküljel on aastaarv „1920” ja selle all 19 nime. Nimeploki tagumisele küljele on raiutud tekst „ESMAAVAMINE 17. VI 1923 / LÕHUTUD 26. X 1948 / TAASAVATUD 23.VI 1992”. Originaalsamba säilinud tükid on Torma kirikuaias.

Sisestatud: 20.09.2006.

Ajalugu


Kavandi valmistas soome arhitekt prof. Ivari Anttila. Sammas avati 17.juunil 1923.
1940.a. keerati kuju näoga läände, 1942.a. keerati kuju tagasi näoga ida suunas.26.oktoobril sammas õhiti. Osad tükid kaevati maasse. Kuju pea läks kaduma.
Aastaid hiljem leiti pea üles. Taastatud samba taasavamine oli 23.juunil 1992.

Sisestatud: 20.09.2006.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestis asub järgmiste mälestiste ühises kaitsevööndis: 24091, 24092, 24093, 24094, 24095, 24096, 24097, 24098, 24099, 24100, 5868

Sisestatud: 10.09.2008.