Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vabadussõja mälestussammas
Mälestise registri number 27143
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ajaloomälestis
Arvel 26.06.2003
Registreeritud 05.08.2003
X-koordinaat 663282.54
Y-koordinaat 6430557.12
Ava kaardil

Paikvaatlused(6)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 30.06.23

Menetleja: Põlvamaa nõunik, Anu Lepp

Mälestise tunnus


Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk, mis ühtlasi kannab endas mälestust taasiseseisvumisajal toimunud ühiskondlikest protsessidest.

Sisestatud: 20.09.2006.

Kirjeldus


Sammas kujutab endast 4,27 m kõrgust ning kahest osast kokku pandud loodusliku vormiga obeliski. Samba tipus on 76 cm kõrgune metallrist. Esikülje ülaosas on Vabadussõja aastaarvud „1918 – 1920”, selle all kivisse raiutud lamereljeefis kiiver, tääk ja loorberioks. Järgnes tekst: „Teekäija, seisatad sa siin, siis mäleta! / Wõideldes surime, et wabaks jääks / eestlaste maa!”, selle all on kivisse raiutud Vabadusristi kujutis ja 23 Vabadussõjas langenud sõduri nimed. Samba paremal küljel on tahvel tekstiga: „ENAMLASTE WERETÖÖ OHVRID / EESTI WABADUSE SÕJA AJAL”, järgnevad kahe ohvri nimed ja read Meie Isa palvest: „ANNA MEILE ANDEKS MEIE WÕLAD, NII KUI / MEIE ANDEKS ANNAME OMA WÕLGLASTELE”.

Sisestatud: 20.09.2006.

Ajalugu


Kivitöö tegi kujur Aleksander Jannes oma kavandi järgi. Kanepi kihelkonnast pärit I maailmasõjas, Vabadussõjas ja punase terrori ohvrite mälestussammas avati 15.augustil 1926.
Sammas õhiti 1946.a. Tükid veeti ära 1951.a.
24.juuliks 1988.a. taastati obelisk. Sammas taasavati 25.septembril 1988.

Sisestatud: 20.09.2006.