27151 Vabadussõja Punapargi lahingu mälestusmärk

Abi? Tühista / Tagasi Prindi

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Koondvaade

Mälestise nimi	Vabadussõja Punapargi lahingu mälestusmärk
Mälestise registri number	27151
Mälestise tüüp	Kinnismälestis
Mälestise liik	ajaloomälestis
Arvel	26.06.2003
Registreeritud	06.08.2003
X-koordinaat	560647.00
Y-koordinaat	6444498.99
Ava kaardil

Galerii(3)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 26.06.2003. a käskkiri nr 116 (RTL, 2003, 78, 1155) Kuupäev: 26.06.2003

Seisund:	rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 06.04.22

Menetleja: Pärnumaa nõunik, Terje Luure

Mälestise tunnus Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk, mis ühtlasi kannab endas mälestust taasiseseisvumisajal toimunud ühiskondlikest protsessidest. Sisestatud: 20.09.2006.
Kirjeldus Mälestuskivi on nüüd ligi meeter madalam – 3,5 m – sest kõiki kilde ei olnud enam alles. Raudkivirahnu ovaalselt esipinnal on Vabadusristi kujutis ja tekst: „JULGUS / PÄRIB VÕIDU / 1918 – 1920”. Mälestuskivi kõrval on kild endisest sambast, millel on marmorplaat tekstiga: „SEE AUSAMMAS / PÜSTITATI 12.AUG.1934.A. / PUNAPARGI LAHINGUS / LANGENUD”, järgneb 10 nime ja „MÄLESTUSEKS / AUSAMMAS LÕHUTI / STALINISTIDE POOLT 1950.A. / TAASTATI KILINGI-NÕMME / NÄIDISMETSAMAJANDI / RAHVARINDE POOLT 1988.A.” Sisestatud: 20.09.2006.
Ajalugu Mälestusmärgi kavandi autor oli kujur Martin Saks. Mälestuskivi avamine oli 12. augustil 1934. 1950.a. õhiti mälestuskivi. 1988.a. mälestuskivi seati kildudest kokku. Ühest suuremast killust sai alus nimetahvlile. Mälestuskivi taasavamine oli 15. oktoobril 1988. Sisestatud: 20.09.2006.

27151 Vabadussõja Punapargi lahingu mälestusmärk

Määrused ja käskkirjad(1)

Paikvaatlused(12)

Kirjeldused(3)