Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Alansi II asulakoht
Mälestise registri number 27591
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 19.09.2006
Ajutise kaitse alla võetud 18.04.2006
Registreeritud 18.12.2006
X-koordinaat 565019.96
Y-koordinaat 6554874.13
Ava kaardil
Vaade lõunast. Foto: Ulla Kadakas, 05.09.2006.
Vaade lõunast. Foto: Ulla Kadakas, 05.09.2006.

Määrused ja käskkirjad(2)

"Ajutise kaitse alla võtmine" peadirektori 18.04.2006 käskkiri nr. A-10 Kuupäev: 18.04.2006
"Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamine" Kultuuriministri käskkiri 18. dets 2006 nr 383 (RTL, 28.12.2006, 92, 1720) Kuupäev: 18.12.2006

Paikvaatlused(3)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 28.10.14

Menetleja: Harjumaa vaneminspektor, Armin Rudi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Kirjeldused(6)

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht.

Sisestatud: 13.11.2007.

Kirjeldus


Asula kultuurkiht sisaldab muinasaja viimastesse sajanditesse, s.o. II aastatuhande algusesse pKr dateeritavat leiumaterjali: keraamikakilde, esemekatkeid, savitihendeid, jahvekive, kerisekive jms.

Sisestatud: 14.11.2007.

Asukoha kirjeldus


Muistne asulakoht paikneb Alansi külas Tiidu talu maadel lääne pool Alansi oja. Asula intensiivne kultuurkiht jääb taluni viivast sissesõiduteest mõlemale poole.

Sisestatud: 14.11.2007.

Ajalugu


Alansi küla on esmakordselt mainitud 13. saj. esimesel veerandil koostatud nn. Taani Hindamisraamatus, kus nimetatakse 17 adramaa suurust Atanascæ küla (hilisemad allikad: 1417 Adonis; 1501 Allanas, 1615 Alland, 1796 Alanzi etc). Pole võimatu, et just läbi Alansi küla kulges Tallinnast Tartu suunal minev vanim maismaatee.

Juba 1978. aastal võeti Alansi külas kaitse alla muinasaegne asulakoht, kuid toona tuvastati kultuurkihi olemasolu ainult ida pool Alansi oja, kuid koduloouurija A. Kivistik leidis 2004. aastal asulakohale viitavaid esemekatkeid ka lääne pool oja. Arheoloog Mauri Kiudsoo viis läbi asulakoha mälestiseks tunnistamise jaoks vajalikud eeluuringud ja koostas eksperdihinnangu (vt. M. Kiudsoo 2006. Alansi II asulakoht. Eksperthinnang. Käsikiri Muinsuskaitseameti arhiivis).

Sisestatud: 14.11.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Arheoloogiamälestiste Asulakoht (reg nr 18537 ja 27591) ühine kaitsevöönd on nähtav Maa-ameti põhikaardil. Vt KKT Lisa 2. Mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi ulatus.

Sisestatud: 13.11.2007.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 11.09.2014.