2817 Habaja mõisa park, 18.-20.saj.

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Habaja mõisa park, 18.-20.saj.
Mälestise registri number 2817
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 14.04.1997
Registreeritud 14.04.1997
X-koordinaat 566983.05
Y-koordinaat 6552333.20
Mälestise vana number 2-k
Ava kaardil
Autor Ly Renter Kuupäev 04.11.2008
Autor Ly Renter Kuupäev 04.11.2008
Galerii(3)

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr.10, (RTL 1997, 5, 27) Kuupäev: 30.08.1996

Paikvaatlused(23)

Seisund: hooldamata

Paikvaatluse kuupäev: 20.08.23

Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Kirjeldused(5)

Mälestise tunnus


Mõisakompleksi kuuluva pargi näide.

Sisestatud: 17.11.2008.

Kirjeldus


Tänapäeval on pargikujunduse elemendid vaevumärgatavad. Pargis asub kaks mälestuskivi: Habaja veresaunale-abiteost keeldunud talupoegade peksmisele 1858. aasta juunis ja Teises maailmasõjas langenutele. Pargi puittaimestiku liigirikkus on väike, võõrliike on 17. Esiväljak ja peahoone tagune pargiala on hooldamata: võsastunud ja rohtunud. Pargi maakividest piirdemüüri on säilinud ainult mõned meetrid, see on halvas korras: kivid on kohati välja kukkunud, katteplaadid puuduvad.

Sisestatud: 05.11.2008.

Asukoha kirjeldus


Habaja mõisa park asub mõisasüdant läbiva Kose-Kuimetsa-Rapla maantee ääres.

Sisestatud: 26.10.2008.

Ajalugu


Varasemad teated Habaja kohta pärinevad 1419.aastast, mil asustus oli tuntud Appa külana.17. sajandil külamaad mõisastati. Habaja mõis (saksa k Habbat) rajati 1646. aastal, mil ta eraldati Vana-Harmi mõisast. 18. sajandi teisel poolel kuulus mõis Ungern-Sternbergidele, viimase käest läks valdus Moritz Wilhelm von Pistohlkorsi kätte. 1790. aastal omandas mõisa Bernhard Heinrich von zur Mühlen. Suure osa 19. sajandist oli mõis Hunniuste perekonna valduses, kelle kätte ta jäi kuni 1939. aasta võõrandamiseni. Nõukogude perioodil kuulus mõisakompleks Habaja sovhoosile.
Mõisa peahoone on ühekorruseline arhailise vanabalti planeeringuga puitehitis. Peahoone esist piklikku väljakut ääristasid ühest küljest ait ja kuivati, teisest küljest aga tall ning valitsejamaja. Suur osa majandushooneid - karjakastell, riistakuur, töölistemaja, viinavabrik jms - paiknes peahoonest ja väikesest pargist lõuna pool. Veelgi rohkem lõunas, Kuimetsa suunduva tee lähedal asub hollandi stiilis tuulik.
Tõenäoliselt asus park mõisamaja taga, millest tänapäeval annavad tunnistust astangulised terrassid. Peahoone ees olev esiväljak on suur, esiväljakult avaneb vaade tiigile. Esiväljaku muru oli esialgu liigendatud vabakujulise teedevõrguga ning kõrgete pügatud hekkide ja üksikpõõsastega. Väljakut ääristavad lehtpuu rühmad. Peahoone taga asus samuti hekkide ja pügatud põõsastega avar aed, mida ääristasid lehtpuud ning liigendasid looklevad jalgteed.

Sisestatud: 17.11.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevöönd on menetlemisel.

Sisestatud: 28.10.2008.