Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Habaja mõisa tall, 19.-20.saj.
Mälestise registri number 2828
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 14.04.1997
Registreeritud 14.04.1997
X-koordinaat 566936.93
Y-koordinaat 6552431.23
Mälestise vana number 2-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(10)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 14.02.19

Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Kõrvalhoone, Tall, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Tall, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


19. sajandi mõisaarhitektuurile iseloomulik miljööväärtusega majandushoone mõisakompleksis, mille põhimaht ja arhitektuurne vormistus on säilinud.

Sisestatud: 11.11.2008.

Mälestise tunnus


19. sajandi mõisaarhitektuurile iseloomulik miljööväärtusega majandushoone mõisakompleksis, mille põhimaht ja ruumijaotus, algupärased ehituskonstruktsioonid ja hooneosad on säilinud.

Sisestatud: 08.11.2008.

Kirjeldus


Tall on suuremahuline ristkülikukujulise põhiplaaniga kivist majandushoone.

Sisestatud: 26.10.2008.

Asukoha kirjeldus


Habaja mõisa tall asub mõisasüdant läbiva Kose-Kuimetsa-Rapla maantee ääres.

Sisestatud: 26.10.2008.

Asukoha kirjeldus


Habaja mõisa tall asub peahoone esiväljaku serval tiigi ääres.

Sisestatud: 08.11.2008.

Ajalugu


Habaja mõis asub samanimelises külas, mida on esmakordselt mainitud aastal 1419 Appa nime all. Habaja mõis (saksa k Habbat) loodi 1646. aastal, mil ta eraldati Vana-Harmi mõisast. 18. sajandi teisel poolel kuulus mõis Ungern-Sternbergidele, viimase käest läks valdus Moritz Wilhelm von Pistohlkorsi kätte. 1790. aastal omandas mõisa Bernhard Heinrich von zur Mühlen. Suure osa 19. sajandist oli mõis Hunniuste perekonna valduses, kelle kätte ta jäi kuni 1939. aasta võõrandamiseni.
Mõisa peahoone on ühekorruseline arhailise vanabalti planeeringuga puitehitis. Peahoone esist piklikku väljakut ääristasid ühest küljest ait ja kuivati, teisest küljest aga tall ning valitsejamaja. Suur osa majandushooneid - karjakastell, riistakuur, töölistemajad, viinavabrik värkstuba - paiknesid peahoonest ja väikesest pargist lõuna pool.

Sisestatud: 26.10.2008.

Ajalugu


Habaja mõis asub samanimelises külas, mida on esmakordselt mainitud aastal 1419 Appa nime all. Habaja mõis (saksa k Habbat) loodi 1646. aastal, mil ta eraldati Vana-Harmi mõisast. 18. sajandi teisel poolel kuulus mõis Ungern-Sternbergidele, viimase käest läks valdus Moritz Wilhelm von Pistohlkorsi kätte. 1790. aastal omandas mõisa Bernhard Heinrich von zur Mühlen. Suure osa 19. sajandist oli mõis Hunniuste perekonna valduses, kelle kätte ta jäi kuni 1939. aasta võõrandamiseni. Mõisa peahoone on ühekorruseline arhailise vanabalti planeeringuga puitehitis. Peahoone esist piklikku väljakut ääristasid ühest küljest ait ja kuivati, teisest küljest aga tall ning valitsejamaja. Suur osa majandushooneid - karjakastell, riistakuur, töölistemajad, viinavabrik värkstuba - paiknesid peahoonest ja väikesest pargist lõuna pool. Habaja mõisa tall on ehitatud 19. sajandi lõpul või 20.sajandi algul.

Sisestatud: 08.11.2008.