2828 Habaja mõisa tall, 19.-20.saj.
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Habaja mõisa tall, 19.-20.saj. |
---|---|
Mälestise registri number | 2828 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 14.04.1997 |
Registreeritud | 14.04.1997 |
X-koordinaat | 566936.93 |
Y-koordinaat | 6552431.23 |
Mälestise vana number | 2-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(10)
Paikvaatluse kuupäev: 14.02.19
Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter
|
Märksõna(10)
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Kõrvalhoone, Tall, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Tall, Ehitusperioodid, 1711-1840.
|
Kirjeldused(7)
Mälestise tunnus 19. sajandi mõisaarhitektuurile iseloomulik miljööväärtusega majandushoone mõisakompleksis, mille põhimaht ja arhitektuurne vormistus on säilinud. |
Mälestise tunnus 19. sajandi mõisaarhitektuurile iseloomulik miljööväärtusega majandushoone mõisakompleksis, mille põhimaht ja ruumijaotus, algupärased ehituskonstruktsioonid ja hooneosad on säilinud. |
Kirjeldus Tall on suuremahuline ristkülikukujulise põhiplaaniga kivist majandushoone. |
Asukoha kirjeldus Habaja mõisa tall asub mõisasüdant läbiva Kose-Kuimetsa-Rapla maantee ääres. |
Asukoha kirjeldus Habaja mõisa tall asub peahoone esiväljaku serval tiigi ääres. |
Ajalugu Habaja mõis asub samanimelises külas, mida on esmakordselt mainitud aastal 1419 Appa nime all. Habaja mõis (saksa k Habbat) loodi 1646. aastal, mil ta eraldati Vana-Harmi mõisast. 18. sajandi teisel poolel kuulus mõis Ungern-Sternbergidele, viimase käest läks valdus Moritz Wilhelm von Pistohlkorsi kätte. 1790. aastal omandas mõisa Bernhard Heinrich von zur Mühlen. Suure osa 19. sajandist oli mõis Hunniuste perekonna valduses, kelle kätte ta jäi kuni 1939. aasta võõrandamiseni. |
Ajalugu Habaja mõis asub samanimelises külas, mida on esmakordselt mainitud aastal 1419 Appa nime all. Habaja mõis (saksa k Habbat) loodi 1646. aastal, mil ta eraldati Vana-Harmi mõisast. 18. sajandi teisel poolel kuulus mõis Ungern-Sternbergidele, viimase käest läks valdus Moritz Wilhelm von Pistohlkorsi kätte. 1790. aastal omandas mõisa Bernhard Heinrich von zur Mühlen. Suure osa 19. sajandist oli mõis Hunniuste perekonna valduses, kelle kätte ta jäi kuni 1939. aasta võõrandamiseni. Mõisa peahoone on ühekorruseline arhailise vanabalti planeeringuga puitehitis. Peahoone esist piklikku väljakut ääristasid ühest küljest ait ja kuivati, teisest küljest aga tall ning valitsejamaja. Suur osa majandushooneid - karjakastell, riistakuur, töölistemajad, viinavabrik värkstuba - paiknesid peahoonest ja väikesest pargist lõuna pool. Habaja mõisa tall on ehitatud 19. sajandi lõpul või 20.sajandi algul. |