- Mälestised
- Erialane pädevus
- MKA arhiiv
-
Fotokogu
- Fotokogu info
- Ajaloomälestis (1551)
- Arheoloogiamälestis (3184)
- Ehitismälestis (4297)
- Kunstimälestis (1779)
- Muinsuskaitseala (29)
- Ilma mälestise tüübita (5864)
- Ajaloo fotokogu (1271)
- Arhitektuuri fotokogu (663)
- Arheoloogia fotokogu (3163)
- Jaan Vali fotokogu (4272)
- Kunsti fotokogu (2289)
- Kärdla linna fotod Dan Lukase kogust (11)
- Veljo Ranniku fotokogu (5035)
- Vrakiregister
- Välised registrid
- XX sajandi arhitektuur
- Maaehituspärandi andmekogu
- Matmispaikade register
- Muistised ja pärimuspaigad
- Militaarpärand
- Statistika
- Otsinguvahendi load
- Sukeldumisload
- Järelevalve
- Toetused
- Avaandmed
- Tööd mälestisel
2989 Viimsi mõisa park, 19.-20. saj
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Viimsi mõisa park, 19.-20. saj |
|---|---|
| Mälestise registri number | 2989 |
| Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
| Mälestise liik | ehitismälestis |
| Arvel | 15.04.1997 |
| Registreeritud | 15.04.1997 |
| X-koordinaat | 547064.95 |
| Y-koordinaat | 6596313.81 |
| Mälestise vana number | 3-k |
| Ava kaardil | |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(10)
Paikvaatluse kuupäev: 07.03.24
Menetleja: Harjumaa nõunik, Heli Pappel
|
Märksõna(11)
|
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.
|
Kirjeldused(5)
|
Mälestise tunnus Piirkonna ja ajastu silmapaistva pargiarhitektuuri näide. |
|
Kirjeldus Pargi ajaloost on teada, et rootsi ajal oli mõisa uhkuseks suur viljapuu- ja marjaaed. Silmarõõmu pakkusid lilleaed, muruplatsid, tiikide veepeegel. Viljapuuaed asus härrastemajast idas. Tegemist oli 12 kvartaliga, neist üks oli lillekvartal. Viljapuuaed oli ümbritsetud sõstrapõõsastega ja piiratud varbtaraga. 19 saj. II veerandiks oli park saanud uue kvaliteedi. Maja ümbruse kujundamisel võime leida 18 saj. lõpu ja 19 saj. alguse prantsuse aiastiili mõju (bassein, piiratud imeilusate lilleridadega) ehitati välja kasvuhooned. Valdavas osas kujundati park inglise stiilis looduslikuks pargiks, kus alleed vaheldusid roheliste aasade ja lusthoonetega. 20.sajandi alguse Viimsi mõisaparki iseloomustab valdavalt vabakujuline stiil, vaid hoone ümbrus oli lahendatud regulaarselt. Hoone esiosa oli lahendatud sirgjooneliste teede ja suvelilleparteritega. Mõisahoone tagune oli lahendatud poolkaarja jalgteega. 1920-30ndail aastail J. Laidoneri ajal korrastati mõisaparki, puhastati kõnniteed. Teedevõrk on tänaseks päevaks oluliselt muutunud. Hoone esiväljaku teid enam ei ole, tagaväljaku poolkaarjas tee on asendunud sirgteega, mis suundub hoone keskteljele. Tee keskel on ringikujuline plats mälestuskiviga. Parkmetsa puistu moodustavad suured tammed, saared, sanglepad. Pargist ei puudu ka jalgteed, tiigid ja rändrahnud. Pargi taimestik ei ole kuigi liigirikkas. Valdavalt kasvavad siin tammed, vahtrad, sanglepad. Tähelepanuväärse puuna kasvab pargi lääneosas vana jaapani tiib-pähklipuu. |
|
Ajalugu Rajatud 18.sajandil, mil on juba teateid viljapuu- ja marjaaiast, kahest kalatiigist ja lillepeenardest. 18.sajandi lõpul planeeriti park peahoone ümbruses regulaarstiilis - laiendati iluaeda, ehitati basseinid ja kasvuhooned. Enamus pargist kujundati vabakujunduslikuks metsapargiks, kus puuderühmad aheldusid aasadega koos looklevate teede, sildade paviljonide jne. 19.sajandi lõpul nimetas Eestimaa Aianduse Seltsi aianduse inspektor Viimsi mõisat asukoha ja maastiku ilu poolest provintsi mõisate seas ületamatuks. Ka J. Laidoneri ajal oli park väga hästi hooldatud. |
|
Kaitsevööndi ulatus Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole kaitsevööndit kehtestatud on mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates. |
|
Meedia http://www.harjuelu.ee/2014/02/1102/galerii-viimsis-avati-laidoneride-malestusmark/ |