- Mälestised
- Erialane pädevus
- MKA arhiiv
-
Fotokogu
- Fotokogu info
- Ajaloomälestis (1551)
- Arheoloogiamälestis (3184)
- Ehitismälestis (4297)
- Kunstimälestis (1779)
- Muinsuskaitseala (29)
- Ilma mälestise tüübita (5864)
- Ajaloo fotokogu (1271)
- Arhitektuuri fotokogu (663)
- Arheoloogia fotokogu (3163)
- Jaan Vali fotokogu (4272)
- Kunsti fotokogu (2289)
- Kärdla linna fotod Dan Lukase kogust (11)
- Veljo Ranniku fotokogu (5035)
- Vrakiregister
- Välised registrid
- XX sajandi arhitektuur
- Maaehituspärandi andmekogu
- Matmispaikade register
- Muistised ja pärimuspaigad
- Militaarpärand
- Statistika
- Otsinguvahendi load
- Sukeldumisload
- Järelevalve
- Toetused
- Avaandmed
- Tööd mälestisel
3988 Järva-Madise kirikuaed
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Järva-Madise kirikuaed |
|---|---|
| Mälestise registri number | 3988 |
| Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
| Mälestise liik | ehitismälestis, ajaloomälestis, arheoloogiamälestis |
| Arvel | 20.05.1997 |
| Registreeritud | 20.05.1997 |
| X-koordinaat | 594853.32 |
| Y-koordinaat | 6554231.58 |
| Mälestise vana number | Arh. 376, Arhe. 139-k |
| Ava kaardil | |
Määrused ja käskkirjad(4)
Paikvaatlused(18)
Paikvaatluse kuupäev: 10.04.24
Menetleja: Järvamaa nõunik, Madis Mikkor
|
Märksõna(14)
|
Arheoloogia, Matmispaigad, Kirikuaed.
Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kalmistu, Kirikuaed, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Kalmistu, Kirikuaed, Ehitusperioodid, 1711-1840. |
Kirjeldused(7)
|
Mälestise tunnus Tüüpiline ajastu kalmistu. |
|
Kirjeldus Kirikuaed on põhja- ja lääneküljelt ümbritsetud paekivi sidusmüüriga, kaetud katusekiviga, korgusega 1 m, lõuna- ja idaküljel maakivi- ja paekivilaotis kõrgusega 1 m. Põhjaküljel kaks krohvitud väravaposti väravavõredeta, lääneküljel samuti kaks väravaposti ilma väravavõreta. Kirikuaias sepisaedu, malmvalu- ja sepisriste, üksikuid graniittähised, üks kivirist. Kirikust loodes uhke malmaed, sees malmristid, kaks sepisristi. Kirikust kirdes kunagise kirikaia idapiiril arvatavalt kabeli põhi: krüpti laevõlv terve, krüpti ümber malmpostid osaliselt säilinud kettaiaga. Selle kõrval Vietinghof-Scheelide hauaplats ümbritsetud 1.30 m kõrguse kiviaiaga, pealt kaetud katusekiviga. Kahepoolsed sepisväravad. Sees 5 hauaplaati, 2 graniitristi, tagaseinas 6 tahvlit (dolomiit). Hauaplatsist põhjapool alles kunagises idapoolses müüris asunud värava postid. V-S-de hauaplatsist idapoole jääb parun Douglase hauakabel - kiviehitis, ümmarguse põhiplaaniga. Douglase kabelist idapoole jääb uuem kalmistuosa, mis praegu kasutusel. Kirikuaed üldiselt hooldatud. Plaan olemas. |
|
Kirjeldus Kalmistu asub ca 0,4 ha suurusel alal. Asutatud 18. sajandil. Vahetult kirikut ümbritseval alal asuvad keskaegsed matused, mis kuuluvad ka arheoloogiamälestiste alla. Ala on hästi hooldatud. |
|
Ajalugu Kalmistu on rajatud 18. sajandil. |
|
Kaitsevööndi ulatus Vaata lisa nr 1. |
|
Meedia - Olev Kenk. Fotod ja video: Järva-Madise kalmistul lõhuti mõisnike hauamonumente. - ERR.ee uudisteportaal 26.09.2016 |
|
Üldinfo Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis). |