Mälestise tunnus

20. saj algul juugendstiilis rajatud ehitis on säilinud algupärases ehitusmahus ning on väheesinev näide eraülikooli hoonest.

Kirjeldus

Asümmeetrilise fassaadikompositsiooniga hoonel on fassaadide ja akende vertikaalsust rõhutatud. Kõrge soklikorrusega ehitis on liigendatud hooneosadega, millel on kõrge kaldega katused.
Hoonel on tahutud maakividest sokkel. Soklikorruse akende ümber on keraamilistest tellistest raamistus. Näituse tänava poolselt küljelt on soklipinnad üle krohvitud. Hoone fassaadid on liigendatud eenduvate külgtiibadega, millel peal kõrged viilkatused. Näituse tänava NO-poolsel hooneosa fassaadinurkades on sakmeline liseenimotiiv ning fassaadi taanduva keskosa II korrusele on ehitatud varikatusega metallpiirdega rõdu. WN-poolse hooneosa nurki ilmestavad tornid, S-poolsel hoonetiival on mansardkatus. Hoone katusepinnad on kaetud keraamiliste katusekividega, torni katus ja mansardkatus on kaetud tsingitud plekk-kattega. Hoone fassaadipinnad on krohvitud, liigendatuse rõhutamiseks on kasutatud kahte erinevat krohvitooni.

Ajalugu

Loodusteaduste ja meditsiini kallakuga Tartu Eraülikooli (1908 –18 nimetati Rostovtsevi Eraülikooliks) asutaja oli vene päritolu eesti kirurg ja haridustegelane, meditsiinidoktor ja professor Mihhail Rostovtsev, kes oli aastatel 1908 – 1913 ka selle ülikooli direktor.
M. Rostovtsev ostis krundi Tähtvere mõisa maadest 1908.a. Algselt oli krundil 1-korruseline puithoone. Hoone projekti autoriks oli insener V. Kessler. Hoones oli 2 auditooriumi (250-le ja 70-le inimesele), praktikaruum (24-le inimesele), raamatukogu, kantselei, vestibüül, koridor, trepikoda ja käimla. Poolkorrusel oli professorite tuba ja muuseum. Maja laiendati 1909. aastal V. Kessleri plaani järgi, ehitati II korrus, suurendati keldriosa ja alumisele korrusele ehitati juurde õuepoolne nurgaruum. Tehti trepp teisele korrusele, kuhu tuli juurde 5 ruumi ja koridor ning peale ümberehitust muutus maja põhiplaan ruudukujuliseks.
1911. aastal alustas Rostovtsev uue 3-korruselise kliinikuhoone ehitust, keraamilistest tellistest fassaadidega hoone valmis 1912. Kliinik oli silmapaistvaim ehitis kogu tänaval. Eraülikooli tegevus lõppes 1919. aastal. Aastatel 1921-1922 oli hoone kasutuses Tartu Sõjaväe haiglana.
Hoones on töötanud mitmeid koole, 1960-ndate algul paiknes seal Tartu 5. Keskkool, pärast seda kuni 1980-ndate alguseni vene kool. Maja seisis ka pikka aega tühjalt ja kannatas mitme tulekahju läbi, viimati 1992. aastal.
1988. aastast ülikooli bilansis olev hoone otsustati renoveerida õigusteaduskonna õppehooneks 1994. aastal. Remondi käigus hoone fassaadid soojustati ja krohviti. Käesoleval ajal on hoone Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna kasutuses.

Kaitsevööndi ulatus

Lisa 1 mälestise asukoha skeem. Kaitsevööndi ulatus on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (muinsuskaitseseaduse § 25 lg 1).