Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi end.Tartu tapamaja valvuri elamu, 1901. a
Mälestise registri number 7039
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
X-koordinaat 659170.32
Y-koordinaat 6472721.03
Mälestise vana number -
Ava kaardil

Paikvaatlused(7)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 18.10.21

Menetleja: Tartu Linnavalitsuse Muinsuskaitse Peaspetsialist, Brita Karin Arnover

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Elamu, Korterelamu, Ehitiste liigid, Elamu, Korterelamu, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


20. saj. alguses ehitatud endine Tartu tapamaja valvuri elamu on iseloomulik näide historitsistlikus stiilis tööstushoone kompleksi kuuluvast hoonest.

Sisestatud: 31.01.2010.

Kirjeldus


Tapamaja valvuri elamu on ristkülikukujulise põhiplaaniga kahekordne elumaja. Puitelamu fassaadid on liigendatud voodrilaua erineva asetusega. Korrustevahelise simsiga raamistatud pinnad, sokliosa ja räästaalused pinnad on kaetud vertikaallaudisega, ülejäänud fassaadipinnad on horisontaallaudisega kaetud. Räästaaluse laudise alumised otsad on lõigatud hambuliseks. Esifassaadil on kahekorruseline veranda. Veranda ülemise korruse akende kohal olevad pinnad on kujundatud saelõike ornamentikaga ja diagonaalselt asetatud laud kassettidega. Viilkatus on eterniitplaatidega kaetud, sarikaotsad on profileeritud. Hoone põhjaküljel on osa aknaid petikutena. Esifassaadi I korrusel, lõunakülje I korrusel on säilinud algupärase raamistusega puitaknad, mille tuuleliist on kujundatud pilastrina. Lõunakülje viilul on säilinud väike neljaruudulise jaotusega pööninguaken. Ülejäänud aknad on uued plastraamidega aknad. Hoovikülje välisuksed pärinevad nõukogude perioodist. Peasissepääsu ees on säilinud metallvõrega trepipiire.

Sisestatud: 31.01.2010.

Ajalugu


1902. a. sai Tartu linn valitsuselt loa teha 190. 000 rublane obligatsioonilaen tapamaja ehitamiseks. Luba ehitamiseks anti saksa ettevõtja Darmerile. Tapamaja avati 1903. a. detsembris ja osutus algusest peale tulutoovaks ettevõtteks. Linna omavalitsuse tegelased märkisid, et "tapamaja asutamine oli üheks tähtsamaks sammuks Tartu muutmisel kultuurilinnaks". Ettevõtte territooriumile pääses Kastani tänava kaudu. 1913. a. töötas tapamajas 21 inimest. I Maailmasõja aastatel evakueeriti osa sisseseadest Venemaale. Obligatsioonivõlg tasuti täielikult 1920-ndate aastate I poolel. Linna loomaarsti kohuseid täitis tapamaja direktor või mõni tema abi, märtsis 1925 määrati ametisse linna loomaarst. Tapamaja kompleksis oli mitmeid elektrivalgustuse ja veevärgiga kivi- ja puumaju. 1920. aastatel puudus külmhoone. Direktori elumaja asus Kastani tänava ääres (praegu Kastani 183), hoone ümberehitus teostati enne II Maailmasõda. 1930. aastate lõpul valmis tapamaja tööliste elumaja, Võru 53a (V. Tippel 1938). Lisaks tapamaja valvuri elamule kuulusid tapamaja kompleksi ka kontorihoone (Võru 55b) ja lahkamise hoone (Võru 55c). Tartu Linna Tapamaja oli pärast II Maailmasõda kasutusel külmhoonena.

Sisestatud: 12.09.2018.

Kaitsevööndi ulatus


Lisa 1 mälestise asukoha skeem. Kaitsevööndi ulatus on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (muinsuskaitseseaduse § 25 lg 1).

Sisestatud: 15.01.2010.