7246 Kavilda linnuse territoorium, 15-16.saj.

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kavilda linnuse territoorium, 15-16.saj.
Mälestise registri number 7246
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
X-koordinaat 638272.33
Y-koordinaat 6469497.13
Mälestise vana number 516
Ava kaardil
15.04.2011 Martti Veldi. Vaade Kavilda ürgoru poolt.
15.04.2011 Martti Veldi. Vaade Kavilda ürgoru poolt. 15.04.2011 Martti Veldi. Fragment säilinud linnuse müürist. Kavilda linnuse territoorium. Vaade lõunast. Foto autor I. Raudvassar 08.05.2021 Kavilda linnuse müüri fragmendid. Foto autor I. Raudvassar 08.05.2021
Galerii(4)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 20.03.1997 määrus nr. 12, (RTL 1997,68, 376) Kuupäev: 20.03.1997
"Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967) Kuupäev: 21.06.2006

Paikvaatlused(3)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 08.05.21

Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar

Märksõna(7)

Ehitised, Ehitiste liigid, Kindlustus, Linnus, Vasallilinnus, Ehitusperioodid, Enne 1520.

Kirjeldused(5)

Mälestise tunnus


Keskaegsed ajaloolist, fortifikatsiooniajaloolist ja arhitektuuriajaloolist väärtust omavad 15. s vasalllinnuse varemed

Sisestatud: 27.02.2008.

Kirjeldus


Linnuse asemeks on ca 0,3 ha suurune rusune ala, mille keskmises osas on tugeva mördiseguga koos olevaid müürikatkeid.
Säilinu põhjal on A. Tuulse leidnud, et tegemist oli ilmselt nelinurkse põhiplaaniga linnusega, mida kolmest küljest piirasid ehitised. Maakivist vundamendimüüride paksust linnuse keskosas on mõõdetud 1,6 m.
Linnuse ehituse täpsemaks uurimiseks oleks aga vajalik korraldada arheoloogilised väljakaevamised.
[allikaks U.Hremanni koostatud ajalooline ülevaade. ERA.T-76.1.1453]

Sisestatud: 24.05.2017.

Ajalugu


Esimesed kirjalikud andmed linnuse olemasolust on pärit 1495. aastast. 1582. aastast pärineb märge, kus mainitakse, et linnud on pea täielikult purustatud, 18. sajandi lõpuks on linnusest jäänud alles vaid varemed. Viimased müürijupid ja kivimaterjal kanti tõenäoliselt laiali Kavilda mõisa kivihoonete ehituseks. Tänaseks päevaks on säilinud endise linnuse aladel künklik rusula, kaetud haljastusega.

Sisestatud: 12.09.2018.

Meedia


http://et.wikipedia.org/wiki/Kavilda_vasallilinnus

Sisestatud: 13.05.2011.

Üldinfo


Kavilda vasallilinnus oli põhjapoolseim neljast Tartu piiskopkonna vasallilinnusest (Rõngu, Rannu, Konguta, Kavilda), mis asusid vastu Võrtsjärve. Linnus oli üsna raskesti ligipääsetav, sest seda piirasid soised alad ja Võrtsjärv, ligipääsutee oli ilmselt lõunas Nõo või Rõngu poole. Linnus ise aga asus üsna kõrgel Kavilda oru kaldal ja parema ilmaga võis sealt ehk ka Võrtsjärve näha.
Linnus rajati ilmselt seal enne asunud Siidrelinna muinaslinnuse asemele. 13. sajandil läänistati need alad aga Tiesenhausenite perekonnale. Linnuse ehitamise aeg on ebaselge, kuid on teada, et 15. sajandi lõpus on linnus juba olemas olnud. Sel ajal oli juba tegemist tugeva kivist rajatisega, mille ümber olid ka külad ja talupojad. Linnus hävitati 16. sajandi keskpaigas Vene-Liivi sõjas kohe pärast Tartu langemist.
17. sajandi alguses tekkis linnuse juurde mõis. 18. sajandi lõpupoole kirjeldasid linnusemüüre nii Hupel kui ka Körber, kuid enamik hästi kättesaadavaid kive taaskasutati mõisa abihoonete ehitusel.
[allikaks U.Hermanni koostatud ajalooline ülevaade. ERA.T-76.1.1453]

Sisestatud: 24.05.2017.