Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kino "Sõprus", 1955. a.
Mälestise registri number 8256
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 30.10.1997
Registreeritud 30.10.1997
X-koordinaat 542293.06
Y-koordinaat 6588827.87
Mälestise vana number -
Ava kaardil
Kino "Sõprus", 1955. a.
Kino "Sõprus", 1955. a. Foto 14.09.2011, H.Kuningas Enne II Ms kolmnurksel krundil asunud hoonestus, mis hävis 1944. a. Punaarmee pommitamise käigus. Foto u 1930. Raamatust Vana Tallinn, 2008.
Galerii(3)

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 13.05.1997 määrus nr. 25, (RTL 1997, 88, 522) Kuupäev: 13.05.1997

Paikvaatlused(2)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 11.01.19

Menetleja: TLPA juhtivspetsialist, Henry Kuningas

Märksõna(7)

Ehitised, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Meelelahutushoone, Kinomaja, Ehitusperioodid, 1940-1991.

Kirjeldused(6)

Mälestise tunnus


Suurepärane näide stalinistlikus stiilis ehitatud tüüpilisest kinohoonest.

Sisestatud: 12.09.2018.

Kirjeldus


Kahekorruselise kinohoone fassaad jääb Suur-Karja tänava poole. Fassaadi lahenduses on ühendatud klassitsistliku ja rahvusliku arhitektuuri vormid. Kõrvalfassaadidel on poolsambad, mida ühendab kaarestik. Esimesel korrusel asus kassade vestibüül, mis oli ühendatud avara estraadisaali ja einelauaruumidega, suitsetamisruum kinokülastajaile, ruumid estraadiartistidele ja administratsioonile. Interjöörid olid kujundatud sisemise sammastikuga ja rikkalikult ornamenteeritud. Teisel korrusel oli kaks 400 külastajat mahutavat kinosaali. 1990. aastatel muudeti kino interjööre. Algsel kujul säilis põhjapoolne kinosaal koos väljapääsuga. Hoone vestibüülis tegutseb kasiino, lõunapoolses kinosaalis ööklubi. 2009. aastal valmis kino ees purskkaev, mis oli ka osa hoone originaalkavandist.

Sisestatud: 19.01.2015.

Ajalugu


Kinohoone ehitati 1953–1955. aastatel märtsipommitamises hävinud majade asemele. Hoone esialgse projekti autor oli arhitekt Friedrich Wendach, tema tööd jätkasid Ilmar Laasi (1907-1999), Peeter Tarvas (1916-1987), August Volberg (1896-1982) ning sisearhitekt Maia Laul-Oselein (1921-2009). 1990. aastatel toimusid hoone siseruumes ümberehitused. 2009. aastal valmis kino ees juba originaalkavandist ette nähtud purskkaev.

Sisestatud: 19.01.2015.

Allikad


Vikipeedia. Sõprus (kino). [www] http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5prus_%28kino%29 (10.01.2015)

Sisestatud: 19.01.2015.

Meedia


M.Kalm “ENSV arhitektuur. Metoodiline juhend muinsuskaitseks”
„Sõprus“ 1952-55 eriti akademistlik paigutus, nagu tükike paavstide Roomat vanalinnas, kaks saali, võidutseva stalinismi peateoseid, väga peenelt väljatöötatud fassaadidetail ja interjöörid. Näitab kino kui täiesti kontrollitud meelelahutuse ja kasvatusvahendi eelisseisundit Stalini ajal.

Sisestatud: 30.11.2004.

Meedia


http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5prus_%28kino%29

Sisestatud: 19.05.2011.