Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vene-Balti laevatehase nooremteenistujate elamu Süsta t 9, 1914. a
Mälestise registri number 8654
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 13.11.1999
Registreeritud 13.11.1999
X-koordinaat 537853.58
Y-koordinaat 6591451.94
Ava kaardil

Paikvaatlused(8)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 13.12.21

Menetleja: Tallinna Linnaplaneerimise Ameti eeslinnade peaspetsialist, Kirsi-Merilin Luik

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Elamu, Korterelamu, Ehitiste liigid, Elamu, Korterelamu, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Kuulub endise Vene-Balti laevatehase võrdlemisi terviklikuna säilinud hoonekompleksi. Antud hoonekogum on ilmekas näide sajandi alguse töölisasulate planeerimise printsiipidest. Üksikobjektina on hoone väärtuslik oma pea terviklikult säilinud algse mahulahenduse ja dekoorielementide poolest.

Sisestatud: 13.12.2006.

Kirjeldus


Hoone on lihtsa kastja mahuga, mille aktsendiks on pisut eenduv keskne kivitrepikoda. Seetõttu sarnaneb see pigem tööliste kui rikkaliku dekoori ja mastaapsete mahtudega juhtkonna elamutega. Siiski on sarnases, veidi askeetlikumas võtmes hooneid ka läheduses – üle tee paiknevad Süsta 4 ja 6 meenutavad välisilmelt paljuski mainitud hoonet. ; Kelpkatusega kahekorruseline puitelamu paikneb krundi keskmes naaberhoonetega ühel joonel moodustades maalilise, pisut elitaarse hoonekoosluse. Naaberhoonetega seob seda ka tüüpne välisdekoor – ka siin kulgeb kogu perimeetril räästaalune laudadest paneeliriba, paekivist sokli kohal on kitsas püstlaudasest vöö. Ülalmainitud keskne kivitrepikoda päädib kolmnurkse frontooniga, hoonele lisab rangust ka tugevalt eenduv tuulekastina vormistatud räästas. Katust ilmestavad trepikojast kummalgi pool paiknevad vintskapid. Aknad on erineva suurusega, kahepoolsetele akendele lisanduvad peafassaadil teise korruse laiad kolmepoolsed aknad, külgedel on väikesed kõrvuti asetsevad kemmerguaknad.; Tsentraalse põhiplaaniga hoonesse planeeriti 8 korterit – sellise ruumijaotusega on see püsinud tänaseni. Kahepoolsest klaasitud ja tahveldatud välisuksest, kusjuures tegemist on topeltustega, pääseb originaalsena säilinud trepikotta, mille sisekujundus on naaberhoonetega võrreldes mõnevõrra lihtsam. Alumine trepimade on paeplaatidest, trepp ise on terves ulatuses kivist. Peamine erisus on metallist trepipiirde osas, mujal asumis on selle asemel puidust balustraad. Tervikuna on säilinud kõrged kahepoolsed tahveldatud korteriuksed, nagu peaukski on need samuti kahekordsed. Trepikojast pääseb ka osaliselt maja all asuvasse keldrisse.

Sisestatud: 13.12.2006.

Ajalugu


20. sajandi alguses haaras Euroopat enneolematu võidurelvastumise laine. Suurriikide vahelised pinged olid kasvanud sedavõrd suureks, et sõjalise konflikti puhkemine näis lausa paratamatuna. I Maailmasõjaks valmistuv Vene impeerium panustas eriti just laevastiku arendamisesse ja rajas seepärast Peterburgi ning Balti kubermangudesse suured laevaehitustehased. Tallinna asutati sõjalaevade ehitamiseks 3 suuremat tehast -- Bekkeri, Noblessneri ja Vene-Balti laevatehas. Kõik need asusid seni hõredalt asustatud Kopli poolsaarel ning ehitati lühikese ajaga välja võimsate kompleksidena, kuhu kuulusid lisaks hiiglaslikele tootmishoonetele ka tööliste ja ettevõtte juhtkonna elamud, koolid, kirikud, seltsimajad, politseijaoskonnad jm. Toona oli tavaline, et töölised ja ka asutuse või tootmisettevõtte ametnikud elasid võimalikult töökoha lähedal -- ajal, mil ühistransport ja sidevahendid polnud veel arenenud tänapäevase tasmeni, oli see lihtsalt kõige mugavam ja ratsionaalsem. ; Vene-Balti laevaehitustehas ja selle asula, mis Tallinna tehasekolooniatest kõige terviklikumalt suudeti valmis ehitada, ehitati Kopli poolsaare tippu. Päris poolsaare lõppu paigutati suletud tootmisterritoorium mitmesuguste tsehhide, slippide, dokkide ja ladudega, mida ülejäänud linnast eraldas tehase administratiivhoone imposantne ehitusmaht. Sellest linna poole rajati oma aja kohta väga eesrindliku planeeringuga asundus, kus rangelt tsoneerituna paiknesid elamualad töölistele, meistritele, tehase juhtkonnale ja neid teenindavad hooned -- haigla, saun, söökla, kauplus, seltsimaja, kool, kirik, politseijaoskond, postkontor, tuletõrjemaja, pesumaja jt. ; Tihedalt teineteise kõrvale lükitud tööliselamud ja lihtsamad meistritemajad paiknevad näoga tehase peahoone poole seistes paremal, kus maapind laskub avarate terrassidena mere äärde. See ala, mida hiljem hakati kutsuma Kopli liinide piirkonnaks, jagunes kolmeks nn. koloniiks, millest igaüks sisaldas algselt paarkümmend barakitaolist kasarmut. Kopli tänavast vasakule, põlispuudega pargi serva (mis kujutab endast jäänukit kunagisest Kopli hiietammikust) Süsta ja Ketta tänava äärde jäävad kõrgemate meistrite, ametnike ja inseneride majad, algselt valdavalt suurte 4-6 toaliste korteritega. Pargi taha, Kaluri tänava lõppu on paigutatud aga kõige suurejoonelisemad, tehase juhtkonnale mõeldud elamud. Vene-Balti tehase- ja elamukompleksi hooned projekteeriti valdavalt insener A. Dmitrijevi juhtimisel.; Süsta tn 9 näol on tegu teenistujate elamuga, mis paikneb väärtusliku põlispuudega pargi vahetus läheduses Süsta tänava lõpus. Hoone on üks lüli Süsta tänava lõunakülje tervikuna säilinud esinduslikust hoonefrondist, olles ise küll naaberhoonete seas üks tagasihoidlikemaid.

Sisestatud: 13.12.2006.

Kaitsevööndi ulatus


krundi ulatuses

Sisestatud: 13.12.2006.