Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 9222
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 21.11.1997
Registreeritud 21.11.1997
X-koordinaat 639486.61
Y-koordinaat 6510310.21
Mälestise vana number 11-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(2)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 28.09.23

Menetleja: Põlvamaa nõunik, Anu Lepp

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 24.09.2013.

Kirjeldus


1975. a algul ja kevadel tõmmati maaparandajate poolt kõnesoleva ala jõepoolsesse, heinamaana kasutatavasse ossa sisse kaks kraavi: üks neist algab 15 m kaugusel Jõgeva-Tartu maanteed ning kulgeb enam-vähem paralleelselt jõega viimasest 90-100 m kaugusel, teine kraav ühineb viimasega maanteepoolses otsas teravnurga all ning kulgeb jõeni 15-20 m kaugusel maanteest.
Nimetatud kraavide seintes torkas silma kuni 40 cm paksune süsimust kultuurkiht kirjeldatud alal põhjapoolses (Jõgeva-Tartu maantee ääres) osa. Lõuna suunas kihi paksus vähenes pikkamööda, ulatudes 350-400 m kaugusel ainult 10-15 cm. Kultuurkihis oli paljudes kohtades näha põlenud kive, sageli esines loomaluid. Kraavi seintest ja väljavisatud mullast võis korjata keraamikat. Sealjuures õnnestus kirjeldatud ala põhjapoolses osas leida ainult kedrakeraamikat. Šlakitükke esines samuti ainult kirjeldatud asulakoha lõuna-poolses osas. Must kultuurikiht oli taludepoolsel küntud põllul jälgitav ka nõlva mööda ülespoole, peaaegu taluhooneni, mille juures ta siiski paistis muutuvat heledamaks. Lääne pool Painküla-Puurmani maanteed oli tavaline pruunikas põllumuld. Põhja pool Jõgeva-Tartu maanteed, maantee-äärselt aiamaatükilt ei õnnestunud samuti midagi leida. Muld oli mõnevõrra heledam kui lõuna pool maanteed. Veelgi rohkem põhja pool on kultuurkiht tõenäoliselt endise tärklisetsehhi ehitamisega hävitatud. Suulise pärimuse järgi olevat küla paiknenud kirjeldatud kohal piki jõe kallast kuni talude lahkumõõtmiseni. Seega on tegemist küllaltki pikaajalise asula-kohaga (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 24.09.2013.

Asukoha kirjeldus


Asulakoht asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Laiuse kihelkonnas. Asulakoht paikneb jõe suunas laugelt langeval nõlval Pedja jõe läänekalda ja Painküla-Puurmani maantee (nr 14150) vahelisel alal.

Sisestatud: 24.09.2013.

Ajalugu


Keraamika järgi otsustades on nähtavasti tegemist II aastatuhande I poole asulakohaga, mida on tõenäoliselt kasutatud ka mõne sajandi jooksul hiljem. Muistise avastas Jõgeval elav pensionär Ferdinand Sei 1975. a algul. Sama aasta 3. juunil käisid koos F. Seiga kohaga tutvumas Jõgeva rajooni arheoloogiamälestiste kaitse inspektor H. Sihver ja Ajaloo Instituudi nooremteadur K. Jaanits. Nimetatud käigul kogutud keraamika, šlakitükid ja muud leiud säiluvad koos F. Sei poolt varem korjatutega Ajaloo Instituudis. Mälestisele on passi koostanud 1975. a juunis arheoloog K. Jaanits (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 24.09.2013.

Kaitsevööndi ulatus


Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 24.09.2013.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine jällegi aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 24.09.2013.