9222 Asulakoht
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Asulakoht |
---|---|
Mälestise registri number | 9222 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 21.11.1997 |
Registreeritud | 21.11.1997 |
X-koordinaat | 639486.61 |
Y-koordinaat | 6510310.21 |
Mälestise vana number | 11-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 28.09.23
Menetleja: Põlvamaa nõunik, Anu Lepp
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht. |
Kirjeldus 1975. a algul ja kevadel tõmmati maaparandajate poolt kõnesoleva ala jõepoolsesse, heinamaana kasutatavasse ossa sisse kaks kraavi: üks neist algab 15 m kaugusel Jõgeva-Tartu maanteed ning kulgeb enam-vähem paralleelselt jõega viimasest 90-100 m kaugusel, teine kraav ühineb viimasega maanteepoolses otsas teravnurga all ning kulgeb jõeni 15-20 m kaugusel maanteest. |
Asukoha kirjeldus Asulakoht asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Laiuse kihelkonnas. Asulakoht paikneb jõe suunas laugelt langeval nõlval Pedja jõe läänekalda ja Painküla-Puurmani maantee (nr 14150) vahelisel alal. |
Ajalugu Keraamika järgi otsustades on nähtavasti tegemist II aastatuhande I poole asulakohaga, mida on tõenäoliselt kasutatud ka mõne sajandi jooksul hiljem. Muistise avastas Jõgeval elav pensionär Ferdinand Sei 1975. a algul. Sama aasta 3. juunil käisid koos F. Seiga kohaga tutvumas Jõgeva rajooni arheoloogiamälestiste kaitse inspektor H. Sihver ja Ajaloo Instituudi nooremteadur K. Jaanits. Nimetatud käigul kogutud keraamika, šlakitükid ja muud leiud säiluvad koos F. Sei poolt varem korjatutega Ajaloo Instituudis. Mälestisele on passi koostanud 1975. a juunis arheoloog K. Jaanits (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal). |
Kaitsevööndi ulatus Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates. |
Üldinfo Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine jällegi aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud. |