Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10080
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
X-koordinaat 487295.67
Y-koordinaat 6538828.69
Mälestise vana number 80-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(2)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 06.11.20

Menetleja: Arheoloogianõunik, Eero Heinloo

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 12.11.2008.

Kirjeldus


Muistis asub suhteliselt kõrgel, ida suunas laugjalt madalduval maal. Asula ala läbib OW suunas kolhoosiajal rajatud uudismaatee, mille lõunaservas kulgeb magistraalkraav. Sellest teest põhja poole jäävale põllule kaevati drenaažikraavid, millede profiilides paljandusid suured raudkivid, omaaegsete hoonete vundamendid. Nähtavale tuli ka põlenud raudkivilademeid ja tume tahmane kultuurkiht. Viimase paksus oli kraavitatud alal kuni 80 cm. Asula alalt koguti suur hulk savinõukilde (säilitatakse Ajaloo Instituudis).
Asula lõuna-kaguossa jääb võsaribaga piiratud heinamaalapp, kus asub rauasulatuskoht reg. nr 10091.
Kultuurkiht asula alal on erineva paksusega ja erineva intensiivsusega, keskmiselt 50-60 cm paks.
Põhjalikumad uurimistööd toimusid 2005/2006. aastatel, mille kohta M. Mandeli artikkel „Uugla muististekompleksi uurimisest“ kogumikus Arheoloogilised välitööd Eestis, 2006, lk 119.

Sisestatud: 12.11.2008.

Asukoha kirjeldus


Mälestis asub Lääne-Nigula-Uugla-Jalukse teest 500-730 m ida pool, Veskimäe talust 330-560 m ida pool, endise Uugla mõisa südamest 900-1080 m kagus. Muistise läänepiir kulgeb Veskimäe talust 330 m ida pool, idapiir 560 m idas, lõunapiir Veskimäe talu endisel joonel ning põhjapiir sellest 330 m põhja pool. Seega on muinasasula ala pikkus NS suunas 330 m ja laius OW suunas 200 m.

Sisestatud: 12.11.2008.

Ajalugu


Asulakoht on enamiku leiumaterjali põhjal dateeritav II aastatuhande algusesse (11.-14. saj), kuid asustus võib ulatuda juba kiviaega.

Sisestatud: 12.11.2008.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 30.12.2014.