10131 Asulakoht
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Asulakoht |
---|---|
Mälestise registri number | 10131 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 01.12.1997 |
Registreeritud | 01.12.1997 |
X-koordinaat | 482671.98 |
Y-koordinaat | 6530279.27 |
Mälestise vana number | 138-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(3)
Paikvaatluse kuupäev: 15.03.21
Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kultuurkiht on asula territooriumil erineva paksusega, küündides kõrgendiku lael vaid paarikümne cm-ni, Hiieaugu ümbruses aga vähemalt 50 cm-ni. Muld on musta värvi, selles leidub hulgaliselt põlenud raudkive ja savinõude kilde. |
Asukoha kirjeldus Muistis jääb maanteest vahetult lääne-loode poole, endisest Võnnu mõisast 300-650 m kirde poole, Hiie ja Hiiemäe talude vahelisele alale ja Hiiemäe talu ümbrusesse. Kokku hõlmab asulakiht kirde-edela suunas 400 m pikkuse ja maksimaalselt 200 m laiuse ala, kusjuures tema piir kirde pool kulgeb Hiie talu kohalt, piir edela pool Hiiemäe talu kohalt, idapiiriks on aga maantee. |
Ajalugu Muistis on avastatud 15. aprillil 1984. a Mati Mandeli ja Saamo Heldemaa poolt. Kohalt koguti mõned savinõukillud ja rauašlakki (säilivad Ajaloo Instituudis). |
Kaitsevööndi ulatus Kaitsevööndi piirid on nähtavad maa-ameti kaardil. |
Üldinfo Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud. |