Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10131
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
X-koordinaat 482671.98
Y-koordinaat 6530279.27
Mälestise vana number 138-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(3)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 15.03.21

Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.03.2011.

Kirjeldus


Kultuurkiht on asula territooriumil erineva paksusega, küündides kõrgendiku lael vaid paarikümne cm-ni, Hiieaugu ümbruses aga vähemalt 50 cm-ni. Muld on musta värvi, selles leidub hulgaliselt põlenud raudkive ja savinõude kilde.

Sisestatud: 04.01.2011.

Asukoha kirjeldus


Muistis jääb maanteest vahetult lääne-loode poole, endisest Võnnu mõisast 300-650 m kirde poole, Hiie ja Hiiemäe talude vahelisele alale ja Hiiemäe talu ümbrusesse. Kokku hõlmab asulakiht kirde-edela suunas 400 m pikkuse ja maksimaalselt 200 m laiuse ala, kusjuures tema piir kirde pool kulgeb Hiie talu kohalt, piir edela pool Hiiemäe talu kohalt, idapiiriks on aga maantee.
Muistise kultuurkihti leidub ümber madala soise (nüüd kuivendatud) lodukoha, rahvasuus „Hiieaugu“ (muistse ohverdamiskoha), mis asub Hiie talust 50-120 m lõuna-edela pool ja millest kulgeb ida suunas (maantee alt läbi ja edasi ida poole) kuivenduskraav. Hiieaugu ümbruses, ca 70 m läbimõõduga alal asula kultuurkiht puudub (seal leidub vaid vesiliiva). Asula kultuurkihti leidub aga Hiieaugust põhja pool, põhja suunas tõusval põllul Hiie talu juures ning Hiieaugust edela suunas tõusval põllul. Kultuurkihti leidub ka kõrgendiku lael Hiiemäe talu ümbruses. Kogu väli on praegu põllu all.

Sisestatud: 04.01.2011.

Ajalugu


Muistis on avastatud 15. aprillil 1984. a Mati Mandeli ja Saamo Heldemaa poolt. Kohalt koguti mõned savinõukillud ja rauašlakki (säilivad Ajaloo Instituudis).
Muistis on dateeritav I aastatuhande II poolde- II aastatuhande I poolde.

Sisestatud: 04.01.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid on nähtavad maa-ameti kaardil.

Sisestatud: 04.01.2011.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 29.12.2014.