10132 Kalmistu "Kabelimägi"
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kalmistu "Kabelimägi" |
---|---|
Mälestise registri number | 10132 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 01.12.1997 |
Registreeritud | 01.12.1997 |
X-koordinaat | 482547.44 |
Y-koordinaat | 6530752.50 |
Mälestise vana number | 41-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 14.06.17
Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Muistis paikneb suhteliselt kõrgel, maantee ja põllu vahelisel söödialal. Tema lääneosa on söötis põllulapp. Seda eraldavad muust söödialast kirde ja kagu poolt põõsaste ja puudega palistatud kiviaiad. Kalmistu ala kaguosa on künklik rohumaa, põhjaosa samuti rohumaa, kuhu on kogutud kivi- ja mullahunnikuid. Maantee lõunaserva ehitatud laudahoone kohalt suundub kalmistule läbi madalama, ilmselt ammu lõhutud piirkonna rohtukasvanud rada, millesse on sõidetud sügavad vaod. Selle raja vasakus servas oli 2002. a kevadel veel püsti kaitsetahvel, viimasest loode pool lebasid vana kiviristi tükid. Kiviristist loode poole põlluserva oli kogutud 10 m läbimõõduga ja 1 m kõrgune kivihunnik. Ilmselt on tegemist vana keldrikohaga. Kivihunnikust edasi loode pool leidub ida-läänesuunaline 20 x 10 m suurune mullahunnik. Kalmistuala idapiirkonda, mida idast piirab maanteeni ulatuv põllusiil, on kogutud hulk kive, kivide vahel kasvavad suured lehtpuud. |
Asukoha kirjeldus Muistis asub Rummu külas, Haapsalu-Tallinna maanteelt läbi endise Ridala raudteejaama kagusse, endise Võnnu mõisa juurde viiva kruusatee kirdeservas, selle tee ja Leediküla-Võnnu-Ridala tee ristumiskohast 350-420 m lääne-loode pool. Undo-Hansu (end Unda-Antsu) talust jääb kalmistu 80-145 m põhja poole, end. Tänava-Jüri (nüüd Keldi?) talust 170-240 m ida-kagu poole Läätsa I kinnistule. Kalmistu täpsemaid piire on võimatu ilma suuremate kaevamisteta kindlaks määrata. Tinglikult hõlmab muistis ida-lääne suunas oletatavalt 70 m pikkuse ja põhja-lõuna suunas 65 m laiuse ala, kusjuures kalmistu lõunapiir kulgeb maanteest 15 m põhja poolt, põhjapiir põllumaa ja söödiala piirist veel 20m põhja poolt, läänepiir Tänava-Jüri (Keldi) talust 170 m, idapiir 240 m ida poolt. |
Ajalugu Muistis on varem dateeritud 15.-18. sajandisse, Kuna kalmealalt puuduvad dateerivad leiud, ei saa seda dateeringut praegu oluliselt täpsustada. |
Kaitsevööndi ulatus Kaitsevööndi piirid on näidatud KKT juurde lisatud skeemil. |
Üldinfo Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis). |