10138 Asulakoht
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Asulakoht |
---|---|
Mälestise registri number | 10138 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 01.12.1997 |
Registreeritud | 01.12.1997 |
X-koordinaat | 492366.33 |
Y-koordinaat | 6536816.02 |
Mälestise vana number | 95-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 23.09.20
Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Asula paikneb suhteliselt kõrgel, põhja suunas madalduval maal. Tema lääneosa jääb endise põllu alla, idaosa hõlmab aga põlispuudega palistatud külatuumik (taluhooned, varemed, väikesed aialapid). Kultuurkiht on muinasasula territooriumil erineva paksuse ja intensiivsusega. Tumepruunis-hallikas mullas leidub savinõukilde, loomaluid, raudnaelu jne. |
Asukoha kirjeldus Asula kultuurkiht paikneb kunagise Kõnnu küla (Lääne-Nigula kihelkond) Jaani talu ja endise Suure-Jaani talu aseme (varemed) ümbruses, samuti külatuumikust lääne pool põllul. Asula hõlmab umbes 200 m pikkuse (OW suunas) ja 100 m laiuse ala, kusjuures tema lõunapiiriks on Mardi talu elumaja joon, idapiiriks Jaani krundi idapiir. Muinasasula jääb Tallinn-Haapsalu maanteest 140-240 m lõuna poole. |
Kaitsevööndi ulatus Riikliku kaitse alla kuulub kogu muinasasula territoorium eelpoolkirjeldatud piirides, samuti selle lähim ümbrus 100 m laiuses vööndis. Kõnealusel alal on keelatud igasugused mullatööd (välja arvatud tavalised põllu- ja aiatööd olemasolevates piirides), samuti prahi kogumine. |
Üldinfo Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud. |