Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10163
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
X-koordinaat 488839.24
Y-koordinaat 6534142.55
Mälestise vana number 44-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(2)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 23.11.21

Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 29.10.2008.

Kirjeldus


Asula paikneb võrdlemisi kõrgel, põllumaadest ümbritsetud alal. Kõige paksem ja tumedamat värvi on kultuurkiht Jõtsi ja Miku talude vahelisel alal. Jõtsi talust lääne pool on kultuurkiht läbistatud maasse kaevatud veetorustikust, mis lähtub seal asuvast kaevust. Küla iidne veevõtukoht on asunud Jõtsi talust 40-50 m loode pool. Asulakoht on osalt taluõuede, osalt haritud aiamaa ning põllulapikeste all. Kultuurkiht on väga erineva paksusega.

Sisestatud: 29.10.2008.

Asukoha kirjeldus


Muistis asub Kedre küla tuumikus, peamiselt Jõtsi talu ümbruses. Muinasasulakultuurkiht hõlmab ida-lääne suunas ca 250 m pikkuse ja põhja-lõuna suunas ca 150 m laiuse ala, mille idapiiriks on Miku ja Olli-Hansu talude elumajad, läänepiiriks Olli-Uuetalu ja Madise talu elumajad, põhjapiiriks Peetri ja Uuetoa taluhoovid ja lõunapiiriks Polli-Jüri ja Jõtsi talud.

Sisestatud: 29.10.2008.

Ajalugu


Mälestis kuulub ajavahemikku I - II aastatuhat. Kultuurkiht on avastatud Mati Mandeli ja Toivo Kempi poolt 26.04.1979. a. Siis korjati ka Jõtsi talust ida poole jäävalt põllult muinasaegseid savinõukilde (säilivad Ajaloomuuseumis).

Sisestatud: 29.10.2008.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 28.12.2014.