10715 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 10715 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 02.12.1997 |
Registreeritud | 02.12.1997 |
X-koordinaat | 654993.00 |
Y-koordinaat | 6595603.34 |
Mälestise vana number | 1468 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(1)
Paikvaatluse kuupäev: 30.09.10
Menetleja: Muinsuskaitseameti Lääne-Viru maakonna vaneminspektor, Ingmar Noorlaid
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(4)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Ajalugu Koila küla põldudel olevaid kivikalmeid on kirjeldanud M. Schmiedehelm oma inspektsiooniaruandes 1948. a, lk 4 (kk ENSV TA AI-s). Tegemist on tõenäoliselt I at I poolde – II at algusesse kuuluva kivikalmega. Võetud riikliku kaitse alla Eesti NSV MN 31. dets määrusega nr 573 „Kultuurimälestiste kaitse korraldamise kohta Eesti NSV-s" (vt Eesti NSV MN määruste ja korralduste kogu nr 52, 31. dets 1964. a, lk 1503 ja Eesti NSV Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja nr 1, 4. jaan 1974. a, lk 26). |
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m mälestise väliskontuurist, rangema kitsenduse ala on 10 m mälestise väliskontuurist. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |