Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 10982
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 19.12.1997
Registreeritud 19.12.1997
X-koordinaat 670461.06
Y-koordinaat 6430935.09
Mälestise vana number 2601
Ava kaardil

Paikvaatlused(6)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 21.02.20

Menetleja: Põlvamaa nõunik, Anu Lepp

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 24.04.2011.

Kirjeldus


Kääpa läbimõõt on umbes 15 m ja kõrgus ligikaudu 2 m. Kääbas paistab silma järskude nõlvade poolest. Kääpa jalamile on visatud põllukive (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 09.05.2012.

Asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Kanepi kihelkonnas. Kääbas jääb Kanepi-Leevaku maanteest ligikaudu 180 m loodesse, Ahja ürgoru tõusvale astangule. Kääbas asub Kääbast reg nr 10983 umbes 10 m ida pool.

Sisestatud: 09.05.2012.

Ajalugu


Kääpa võib välise kuju järgi dateerida I aastatuhande II poolde.

Sisestatud: 09.05.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 08.03.2015.