11098 Kääbas
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kääbas |
---|---|
Mälestise registri number | 11098 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 05.01.1998 |
Registreeritud | 05.01.1998 |
X-koordinaat | 710636.22 |
Y-koordinaat | 6438161.26 |
Mälestise vana number | 19-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(3)
Paikvaatluse kuupäev: 22.08.13
Menetleja: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kääbas kuulub kääbaskalmistusse. Kääbaskalmistu koosneb pikkadest ja ümmargustest kääbastest, reg nr 11100-11084. Ümmargusi kääpaid on erineva läbimõõduga, kusjuures nende kõrgus jääb vahemikku 0,3- 1,1 m. Piklikud kääpad on kõrgemad, nende kõrgus ulatub kuni 1,1 m. Kääpaid ümbritsevate kraavide jälgitavus on rahuldav – mõnel pool on kraavid hästi loetavad, mõnel pool mittemärgatavad. Kõigil kääbastel esineb suuremaid või väiksemaid sammaldunud lohke ja muid kahjustusi (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). |
Asukoha kirjeldus Kääbas asub endise jaotuse järgi Petseri maakonnas, Lobotka vallas. Kääbas paikneb Tartu-Värska maanteest lääne ja loode pool, liivasel tasandikul. |
Ajalugu Kääbaskalmistu (mälestised reg nr 11100-11184) kuulub I aastatuhande II poolde. Kääbaskalmistut on kirjeldanud L. Zouroff, Lobotka valla muinasjäänuste kirjelduses 1937. a, lk 24-25 (käsikiri Ajaloo Instituudis). 1974. a teostati kääbaskalmistul arheoloogilised kaevamised arheoloog M. Auna juhatusel. Kaevati läbi kolm kääbast, leide ja luid saadi neist vaid ühest kääpast (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal). |
Üldinfo Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid. |