Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11152
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
X-koordinaat 712680.79
Y-koordinaat 6434300.35
Mälestise vana number 119-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(2)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 25.08.11

Menetleja: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 24.04.2011.

Kirjeldus


Kääbas kuulub pikkade kääbaste rühma. Tema pikkus on 19 m. Algselt on kääbas veidi pikem olnud. Praegu on tema idapoolne osa lõhutud metsateega. Kääpa laius on 9 m, kõrgus 0,9 m. Kääpa põhjapoolne külg on järsem ja kõrgem kui lõunapoolne külg. Kääpa keskosas on lõunapoolsel nõlval suurem, sammaldunud lohk. Kääpa idapoolses osas on piki kääbast kaevatud kraav. Sammaldunud lohk esineb ka idapoolses osas. Kraav kääpa ümber on selgemini märgatav põhjapoolsel jalamil (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 24.05.2012.

Asukoha kirjeldus


Kääbaskalmistu, mälestised reg nr 11149-11157, asub endise jaotuse järgi Setumaal, Lobotka vallas. Kääbaskalmistu jääb Karisilla-Rõsna teest põhja pool, Pikva järvest ligikaudu 500 m loode pool, männimetsas. Kääbas reg nr 11152 asub metsateest lääne pool kõrval, jäädes kääpa reg nr 11151 läänepoolsest otsast edela poole.

Sisestatud: 24.05.2012.

Ajalugu


Kääbas kuulub I aastatuhande II poolde. Kääbaskalmistu on avastatud 1976. a septembris arheoloog M. Auna poolt. Esitatud kaitse alla võtmiseks 1976. a (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 24.05.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 05.03.2015.