11152 Kääbas
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kääbas |
---|---|
Mälestise registri number | 11152 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 05.01.1998 |
Registreeritud | 05.01.1998 |
X-koordinaat | 712680.79 |
Y-koordinaat | 6434300.35 |
Mälestise vana number | 119-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 25.08.11
Menetleja: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kääbas kuulub pikkade kääbaste rühma. Tema pikkus on 19 m. Algselt on kääbas veidi pikem olnud. Praegu on tema idapoolne osa lõhutud metsateega. Kääpa laius on 9 m, kõrgus 0,9 m. Kääpa põhjapoolne külg on järsem ja kõrgem kui lõunapoolne külg. Kääpa keskosas on lõunapoolsel nõlval suurem, sammaldunud lohk. Kääpa idapoolses osas on piki kääbast kaevatud kraav. Sammaldunud lohk esineb ka idapoolses osas. Kraav kääpa ümber on selgemini märgatav põhjapoolsel jalamil (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). |
Asukoha kirjeldus Kääbaskalmistu, mälestised reg nr 11149-11157, asub endise jaotuse järgi Setumaal, Lobotka vallas. Kääbaskalmistu jääb Karisilla-Rõsna teest põhja pool, Pikva järvest ligikaudu 500 m loode pool, männimetsas. Kääbas reg nr 11152 asub metsateest lääne pool kõrval, jäädes kääpa reg nr 11151 läänepoolsest otsast edela poole. |
Ajalugu Kääbas kuulub I aastatuhande II poolde. Kääbaskalmistu on avastatud 1976. a septembris arheoloog M. Auna poolt. Esitatud kaitse alla võtmiseks 1976. a (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal). |
Üldinfo Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid. |