Mälestise tunnus

Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Kirjeldus

Kääbas on ümmargune, laide, laugete nõlvadega. Tema läbimõõt on 7 m ja kõrgus 0,5-0,6 m. Kääbas on hästi säilinud. Kraav kääpa ümber pole jälgitav (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Asukoha kirjeldus

Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal Põlva kihelkonnas. Kääbas kuulub viiest ümmargusest ja ühes piklikust kääpast koosnevasse kääbaskalmistusse. Kääbaskalmistu (mälestised reg nr 11170-11175) paikneb Mooste-Põlva tee ääres, maanteest loode pool, lainjal, liivasel tasandikul.

Ajalugu

Kääbaste suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub kääbas I aastatuhande II poolde. Varasemaid teated kääbaskalmistu (mälestised reg nr 11170-11175) kohta puuduvad. Kääpad avastati 7. augustil 1973. a arheoloog M. Auna poolt (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Üldinfo

Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.