Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11225
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
X-koordinaat 685879.87
Y-koordinaat 6453329.05
Mälestise vana number 78-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(8)

Seisund: halb

Paikvaatluse kuupäev: 25.05.20

Menetleja: Põlvamaa nõunik, Anu Lepp

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheolooglise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 04.10.2007.

Kirjeldus


Kääbas kuulub kääbaskalmistusse. Kääbaskalmistu koosneb ümmargustest ja piklikest kääbastest reg nr 11218-11227. Ümmargusi kääpaid on erineva läbimõõduga, kusjuures nende kõrgus jääb vahemikku 0,3-1,6 m. Piklike kääbaste kõrgus ulatub kuni 1,1 m. Kääbas reg nr 11225 on ümmargune. Tema põhjapoolne osa on ära kaevatud. Kääpa läbimõõt on säilinud osa järgi otsustades 12 m, kõrgus 1,5-1,6 m. Algselt on ta olnud ilmselt kõrgemate ja järsemate nõlvadega, pealt kumer kääbas, mille lõunakülg on madalam ja laugem kui põhjakülg. Kraav kääpa ümber on säilinud vaid tervena säilinud lõunaosa jalamil (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 22.06.2012.

Asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Põlva kihelkonnas. Kääbas kuulub kolmest pikast ja seitsmest ümmargusest kääpast koosnevasse kääbaskalmistusse (mälestised reg nr 11218-11227), mis jääb Viisli külatuumikust lääne poole liivasele metsaga kaetud tasandikule. Kääbastikust loode poole jääb Mädajärv. Kääbas reg nr 11225 asub kääbastiku kagupoolses osas.

Sisestatud: 22.06.2012.

Ajalugu


Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub kääbas I aastatuhande II poolde. Varasemad teated kääpa kohta puuduvad. Kääbaskalmistu (mälestised reg nr 11218-11227) avastati 5. juunil 1973. a arheoloog M. Auna poolt (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 22.06.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 03.03.2015.