11225 Kääbas
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kääbas |
---|---|
Mälestise registri number | 11225 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 05.01.1998 |
Registreeritud | 05.01.1998 |
X-koordinaat | 685879.87 |
Y-koordinaat | 6453329.05 |
Mälestise vana number | 78-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(8)
Paikvaatluse kuupäev: 25.05.20
Menetleja: Põlvamaa nõunik, Anu Lepp
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Inimluude, arheolooglise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kääbas kuulub kääbaskalmistusse. Kääbaskalmistu koosneb ümmargustest ja piklikest kääbastest reg nr 11218-11227. Ümmargusi kääpaid on erineva läbimõõduga, kusjuures nende kõrgus jääb vahemikku 0,3-1,6 m. Piklike kääbaste kõrgus ulatub kuni 1,1 m. Kääbas reg nr 11225 on ümmargune. Tema põhjapoolne osa on ära kaevatud. Kääpa läbimõõt on säilinud osa järgi otsustades 12 m, kõrgus 1,5-1,6 m. Algselt on ta olnud ilmselt kõrgemate ja järsemate nõlvadega, pealt kumer kääbas, mille lõunakülg on madalam ja laugem kui põhjakülg. Kraav kääpa ümber on säilinud vaid tervena säilinud lõunaosa jalamil (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). |
Asukoha kirjeldus Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Põlva kihelkonnas. Kääbas kuulub kolmest pikast ja seitsmest ümmargusest kääpast koosnevasse kääbaskalmistusse (mälestised reg nr 11218-11227), mis jääb Viisli külatuumikust lääne poole liivasele metsaga kaetud tasandikule. Kääbastikust loode poole jääb Mädajärv. Kääbas reg nr 11225 asub kääbastiku kagupoolses osas. |
Ajalugu Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub kääbas I aastatuhande II poolde. Varasemad teated kääpa kohta puuduvad. Kääbaskalmistu (mälestised reg nr 11218-11227) avastati 5. juunil 1973. a arheoloog M. Auna poolt (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal). |
Üldinfo Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid. |