Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Gustav Ernesaksa (1908-1993) haud
Mälestise registri number 1126
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ajaloomälestis
Arvel 21.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Mälestise vana number -
Ava kaardil

Paikvaatlused(1)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 06.11.18

Menetleja: kunstipärandi nõunik, Kadri Tael

Mälestise tunnus


Mälestise puhul on tegemist tuntud eesti helilooja, koorijuhi ja pedagoogi hauaga.

Sisestatud: 02.05.2018.

Kirjeldus


Gustav Ernesaksa hauaplatsil on naisfiguuri kujutav põllukivist skulptuur ja mustast poleeritud graniidist plaat mõõtudega 73x19x38 cm, millele on sisse raiutud tekst:
Gustav Ernesaks
12.12.1908
24.01.1993

Sisestatud: 02.05.2018.

Asukoha kirjeldus


Gustav Ernesaksa haud asub Tallinna Metsakalmistul, haua koordinaadid on: x:6592804.9 y:549367.5 / B:59°28'12.39" L:24°52'14.99".

Sisestatud: 02.05.2018.

Ajalugu


Gustav Ernesaks (1908-1993) oli eesti helilooja, koorijuht ja pedagoog. Ta sündis Perila külas, 1924. aastal astus Tallinna Konservatooriumi klaveriklassi, õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit. Konservatooriumi ning lõpetas Ernesaks 1931. aastal muusikapedagoogika erialal (professor J. Aaviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal (professor A. Kapi klassis). Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. 1944. aasta sügisel asutati Eestis kutseline meeskoor RAM, mille kunstiline juht ja peadirigent oli Ernesaks elu lõpuni. Kogu elu oli ta seotud ka koorijuhtide õpetamisega: 1937. aastal sai temast Tallinna Konservatooriumi õppejõud koorijuhtimise alal, 1946. aastast professor. Ernesaks oli sõjajärgsel ajal eesti laulupeoliikumise üks peamine eestvedaja ja laulupidude üldjuht. Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava (valmis 1960), luua RAMi juurde noortekoorid, rajada kooriühing (see teostus 1982), korraldada koorijuhtidele täienduskoolitust. Koorilaule on Ernesaksa loomingus 200 ringis, üle poole neist on meeskoorile. Tema tuntuim teos on segakoorilaul "Mu isamaa on minu arm", millest sai nõukogude ajal Eesti mitteametlik hümn. Ernesaks on kirjutanud ka viis ooperit, neist tuntuim on "Tormide rand" (1949).

Sisestatud: 02.05.2018.

Allikad


Kalmistute register HAUDI © 2009-2016 Spin TEK, https://www.kalmistud.ee/

Sisestatud: 02.05.2018.