Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11455
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
X-koordinaat 703476.57
Y-koordinaat 6416403.82
Mälestise vana number 189-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(1)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 06.08.10

Menetleja: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.04.2011.

Kirjeldus


Kääbas kuulub 44 ümmargusest kääpast koosnevasse kääbaskalmistusse, mälestised reg nr 11416-11459. Kääbaskalmistu jaguneb kaheks rühmaks - läänepoolses rühmas on 17 ja idapoolses 27 tihedalt üksteise kõrval paiknevat kääbast. Kääpad on kuju ja suuruse poolest väga sarnased - nad on madalad, laugete nõlvadega ja pealt kumerad. Nende läbimõõt jääb vahemikku 6,5-9 m. Kääbaste kõrgus on väga madal jäädes vahemikku 0,1-0,5 m. Kõigil kääbastel esineb madalaid sammaldunud lohke. Kraavid kääbaste ümber pole enamasti jälgitavad vaid mõnel pool on need vaevumärgatavad.

Sisestatud: 12.07.2012.

Asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Vastseliina kihelkonnas. Kääbas kuulub kääbaskalmistusse, mis asub Veski-Piusa-Tuderna maantee ääres ja lähedal, paiknedes teest lõuna pool. Seitseteist kääbast asuvad põhja-lõunasuunalise metsasihi ääres, kakskümmend seitse kääbast jäävad eelpoolmainitutest ligikaudu 100 m ida poole, paiknedes viirgudena Piusa jõest põhja pool. Maastikuliselt asub kääbaskalmistu Piusa ürgoru põhjaveerul, selle kõige madalamal astangul ja kääbastest vahetult lõuna poole algab soine orulamm.

Sisestatud: 12.07.2012.

Ajalugu


Kääbas kuulub I aastatuhande II poolde. Kääbaskalmistut (mälestised reg nr 11416-11459) on kirjeldanud T. Karopun 1922. a Vastseliina kihelkonna kirjelduses lk 16 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Kääbastele on koosatud mälestise pass 1973. a arheoloog M. Auna poolt (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 12.07.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 01.03.2015.