Mälestise tunnus

Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Kirjeldus

Kääbas on liivast kuhjatud ning kuulub nn pikkade kääbaste rühma. Kääpa pikkus on 15,5 m, laius vastassuunas 12 m ja kõrgus 0,4-1 m, kusjuures madalam on tema põhjapoolne osa ning läänepoolne külg. Kääbas on üsna laugete nõlvadega, pealt kumer. Kääpal esineb sammaldunud lohke. Kraav kääpa ümber pole jälgitav kogu ulatuses (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Asukoha kirjeldus

Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal Põlva kihelkonnas. Maastikuliselt paikneb kääbas Ahja ürgoru kõrgel pervel.

Ajalugu

Kääbas kuulub I aastatuhande II poolde. Kääbast on nimetanud L. Rootsmäe oma kirjas 1968. a (käsikiri Ajaloo Instituudis). Mälestisele on koostanud passi arheoloog M. Aun (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Kaitsevööndi ulatus

Vastavalt Muinsuskaitseseadusele on kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise piirist arvates.

Üldinfo

Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.