Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 11540
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
X-koordinaat 699623.75
Y-koordinaat 6442693.27
Mälestise vana number 98-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(3)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 05.04.19

Menetleja: Põlvamaa nõunik, Anu Lepp

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.04.2011.

Kirjeldus


Kääbas on ümmargune, madal. See on laugete nõlvadega ja pealt kumer. Tema läbimõõt on 10 m ja kõrgus 0,3-0,5 m. Kõrgem on kääpa põhjapoolne osa, mis on ka järsem, lõunapoolne osa on madalam ja lugem. Kääpa loodepoolne osa on lõhutud, kuid praeguseks on see ala sammaldunud. Kääbast ümbritsev kraav pole jälgitav kogu ulatuses (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 08.11.2012.

Asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Räpina kihelkonnas. Kääbas paikneb Võhandu ürgoru kõrgel pervel, lainjal tasandikul.

Sisestatud: 08.11.2012.

Ajalugu


Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub see I aastatuhande II poolde. Kääbaste (mälestised reg nr 11539-11540) asukoha juhatas arheoloog M. Aunale kätte toonane Rahumäe küla elanik J. Rammo 1978. a mais. Mälestisele on 1978. a mais koostanud passi arheoloog M. Aun (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 08.11.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 28.02.2015.