Mälestise tunnus

Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Kirjeldus

Kääbas kuulub kahest ümmargusest kääpast koosnevasse kääbaskalmistusse (mälestised reg nr 11555-11556). Kääpa reg nr 11555 läbimõõt on ligikaudu 7 m ja kõrgus 0,8 m. Kääbas asub otse Võhandu jõe ääres, mistõttu tema loodepoolne külg on jõe poolt ära uuristatud. Kääbas on ümmargune, üsna madal ning laugete nõlvadega. Kääpa kagu- ning lõunajalamil võib märgata madalaid lohke. Kääpa kirdeosas on suurem raudkivi, millele on väike rist sisse raiutud. Kraav kääpa ümber pole märgatav (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Asukoha kirjeldus

Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Räpina kihelkonnas. Kääbas kuulub kääbaskalmisusse (mälestised reg nr 11555-11556), mis paikneb Võru-Räpina maanteest põhja pool, vahetult Võhandu jõe ääres, nõrgalt soostunud tasandikul.

Ajalugu

Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub see I aastatuhande II poolde. Kääbaskalmistut (mälestised reg nr 11555-11556) on lähemalt kirjeldanud O. Ugart Räpina kihelkonna kirjelduses 1922. a lk 29 (käsikiri Ajaloo Instituudis), kus ta märgib, et suurema kääpa kõrgus on 1,5 m ja väiksema kõrgus 0,75 m. Mälestisele on 1972. a septembris koostanud passi arheoloog M. Aun (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Üldinfo

Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.