Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 11588
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
X-koordinaat 660330.05
Y-koordinaat 6434270.03
Mälestise vana number 238-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(6)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 12.09.22

Menetleja: Põlvamaa nõunik, Anu Lepp

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 30.04.2007.

Kirjeldus


Kalme asub ovaalsel söötis alal, mille mõõtmed on põhja-lõuna suunas 22 m ja ida-lääne suunas 11 m. Ümbrusest kerkib kalmeala esile madala kühmuna. Kogu see ala on tihedalt täis põllult korjatud väikesi kive. Sügavamal oleva kivituumiku mõõtmeid ei saa täpsemalt määratleda. Kalmet on äärtest künniga lõhutud (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 02.01.2013.

Asukoha kirjeldus


Kivikalme asub end jaotuse järgi Võru maakonnas, Kanepi kihelkonnas. Kalme kuulub 20 kalmest koosnevasse gruppi (mälestised reg nr 11585-11604). Kalmed paiknevad Saverna-Jõksi maanteest lääne pool. Maastikuliselt paiknevad kalmed põhja-lõunasuunalise seljandiku idapoolsel veerul, kus maapind on laugjam. Kalmetest lõunakaares voolab teega paralleelselt orus lõuna suunas Vagula järve suubuv Pühajõgi. Kalmetest lõunapoolsemad on reg nr 11585-11590, mis asuvad avatud maastikul, kalmed reg nr 11591-11592 asuvad avamaastiku ja metsase ala piiril, kalme reg nr 11593 asub maantee servas madalal alal ning üksteist põhjapoolset kalmet, reg nr 11594-11604 asuvad 1,5 m kõrgusel kitsal liivaseljandikul põhja-lõunasuunaliselt reas.

Sisestatud: 02.01.2013.

Ajalugu


Kalmed (reg nr 11585-11604) kuuluvad sealt saadud leidude ja ehituse järgi otsustades I aastatuhande I poolde. Kalmeid on kirjeldanud 1921. a V. Raid Kanepi kihelkonna kirjelduses lk 33-35 (käsikiri Ajaloo Instituudis), kes on loendanud siin viis kalmet. 1925. a on kalmeid uuesti kirjeldanud K. Laja Kanepi kihelkonna arheoloogilises kirjelduses lk 10-12 (käsikiri samas), kes kirjeldab nelja kalmet. Mügra kalmetest on jõudnud mõned leiud Viljandi muuseumi. Mälestisele on koostanud 1975. a oktoobris passi arheoloog S. Laul (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 02.01.2013.

Kaitsevööndi ulatus


Muinsuskaitseseaduse järgi on mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise piirist arvates.
Muinsuskaitseametis on kehtestamisel mälestisele täpsustatud kaitsevöönd.

Sisestatud: 27.04.2007.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 27.02.2015.