Mälestise tunnus

Tegemist on Tallinna esimese eestlasest ja insenerist linnapea viimse puhkepaigaga.

Kirjeldus

Voldemar Lenderi hauamonument koosneb kolmest lihtsa vormiga tumehallist graniidist tahutud ristkülikust, mille keskmisel osal paikneb Eesti Vabariigi vapikujutis. Monumendil on kirjas kolm nime: Henno 08.01.1905-26.08.1991, Voldemar Lender 12.02.1876-30.09.1939, Uno 24.12.1906-03.08.1942.

Asukoha kirjeldus

Voldemar Lenderi haud asub Tallinna Metsakalmistul V, KI, 56.

Ajalugu

Voldemar Lender (18.02.1876-30.09.1939) sündis Tallinnas ehitusettevõtja peres. Lõpetas kodulinnas Aleksandri gümnaasiumi. Edasi astus 1896. a. Peterburi ülikooli ning läks sealt järgmisel aastal üle tehnoloogiainstituuti. Pärast kodumaale naasmist töötas mõnda aega insenerina Tallinna tehases DVIGATEL. 1904. aastal, kui Tallinna linnavalimistel eesti-vene blokk sai enamuse ja linnavalitsus peamiselt eestlastest moodustati, valiti Lender linnvolikogu liikmena linnanõunikuks 1906aastani. 1906. aastal aga sai temast seitsmeks aastaks 1913.a.-ni linnavalitsuse juht ja ehituskomisjoni esimees. Asuti planeerima tänavaid, laiendati gaasivõrku, ehitati elektri-keskjaam, korraldati paremaks kanalisatsioonivõrk. Linnas asutati pandimaja, asuti tegema eeltöid linnapanga avamiseks. Asutati vaestekomisjon, kehvadele õpilastele tasuta söökla, linna öömaja. Laiendati ja täiendati tervishoiu-valvet, avati linnaapteek. Tagajärjekas oli rahvahariduse parandamine, jõudsasti kasvas klasside ja õpilaste arv. Suurt tähelepanu pöörati kutseharidusele. Avati tasuta avalik linnaraamatukogu. Voldemar Lender läks kogu selle tõhusa tegevuse ja ka esimese eestlasest linnapeana ajalukku. Lisaks oli ta ka massiehituse ja tüüpprojektide juurutaja. 1903-1914 oli tal Tallinnas isiklik ehitus- ja tehnikakontor, kus Lender hakkas koos kolleegi ja teise hilisema linnapea Anton Uessoniga ehitama elumaju esimese Tallinna tüüpmaja projekti järgi, mida nüüd kutsutaksegi Lenderi majaks. Lenderi maja on 19/20. saj. vahetusel Tallinnas laialdaselt ehitatud puidust üürimaja, mis oli harilikult kahekorruseline, sümmetrilise fassaadiga, lihtne ja väikeste korteritega. Lenderi hoonetüüp on tähelepanuväärne selle laia leviku poolest, mis on omakorda otseselt seotud esimese eestlastest linlaste põlvkonna tekkimisega. Lenderi büroo ei teinud mitte üksnes standardsete hoonete, vaid ka ekslusiivsete eramute projekte. Ka Jaan Poska tellis oma majale Lenderi büroost ümberehitusprojekti, mis valmis 1908.a. Voldemar Lender oli Aleksandri kooli kuratooriumi liige ja Estonia ühingu esimees kuni teatrihoone piduliku avamiseni. 1904. aastal abiellus Lender Elfriede Meikov'iga, legendaarse Lenderi gümnaasiumi asutaja ja juhatajaga. Voldemar Lenderi hauaplatsile on maetud ka tema kaks poega: Henno ja Uno Lender.

Allikad

Kalmistute register HAUDI © 2009-2016 Spin TEK, https://www.kalmistud.ee/