Mälestise tunnus

Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Kirjeldus

Kääbas kuulub 12 ümmargusest kääpast koosnevasse kääbaskalmistusse (mälestised reg nr 11691-11702). Asub vahetult mälestise passis seitsmendana kirjeldatud kääpa kõrval. Kääbas reg nr 11698 on kujult lame, laugete nõlvadega. Kääpa läbimõõt 12 m, kõrgus 1,6 m. 1972. aastal koostatud mälestise passi andmetel kääbas lõhutud, kääpal kolm sammaldunud lohku. Kääpal kasvavad männid.

Asukoha kirjeldus

Kääbas asub endise jaotuse järgi Võrumaa, Räpina kihelkonnas. Kääbas kuulub kääbaskalmistusse (mälestised reg nr 11691-11702), mis paikneb Leevi-Soohata maantee ja Võhandu jõe vahelisel ala. Maastikulisel paikneb kääbaskalmistu Võhandu ürgoru järsakulisel pervel, nõrgalt lainjal liivatasandikul.

Ajalugu

Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub kääbas I aastatuhande II poolde. Süvahavva küla kääbastikku on käinud vaatamas dr Fr. R. Kreutzwald 1848. a. Lähemalt on Süvahavva kääbaskalmistut (mälestised reg nr 11691-11702) kirjeldanud O. Ugart Põlva kihelkonna kirjelduses 1922. a lk 35 (käsikiri Ajaloo Instituudis), kus ta märgib, et kääpaid on kaevatud ning leitud siit vaid tuhka ja luutükikesi. Mälestisel koostanud passi 1972. a juunis arheoloog M. Aun (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Üldinfo

Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.