Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Koch’ide kabel ja perekonnakalmistu
Mälestise registri number 1193
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis, ajaloomälestis
Arvel 21.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
X-koordinaat 547271.21
Y-koordinaat 6592020.65
Mälestise vana number 722-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(5)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 04.05.18

Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna juhtivspetsialist, Eero Kangor

Märksõna(16)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Kabel, Maastikuobjekt, Kabeliaed, Sakraalkompleks, Kalmistu, Kabeliaed, Kabel, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kabel, Kabel ja kabeliaed, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Kose suvemõisa ajaloolise kompleksi juurde kuuluv rajatis, historitsitliku sakraalarhitektuuri huvitav ja ilmekas väikevorm, jõuka suguvõsa perekonnakalmistu haruldane näide.

Sisestatud: 18.07.2006.

Kirjeldus


Tallinna kaupmeeste Kochide perekonnale kuulunud suvemõis (Kose põik 9), mille järgi kogu piirkond ongi Kose nime saanud, rajati 1790. aastal ja jäi enam kui sajandiks sellesama suguvõsa kätte. Ajapikku sai kaunis paik Kochidele armsaks ja neil tekkis soov asutada suvemõisa lähedale perekonna matmispaik. Kochidel oli juba 18. sajandist saadik hauakabel Kopli kalmistul, nüüd otsustati hakata surnuid Kosele matma. Algul kaaluti ka võimalust rajada surnuaed mõisa juurde jõesaarele, kuid siis otsustati siiski kabeli praeguse asukoha kasuks, sest siin oli maapind kuivem ja sellest paigast avanesid toona romantilised vaated jõeorule ja kloostrivaremetele. Teispool jõge pealegi juba asus Viimsi mõisnike Buxhoevdenite perekonna 1860. aastatel rajatud matusekabel. Eraldiseisvate perekonnakalmistute rajamine oli 19. sajandil baltisaksa perekondades tavaline, kuid tänini säilinud on neid üsna vähe.

Sisestatud: 18.07.2006.

Kirjeldus


Andreas Cristian Koch hakkas matusekabeli ehitamise asju tõsisemalt ajama 1870. aastate algul, seni teadaolevalt valmis kabel 1874. aasta sügiseks. Väidetavalt telliti ehitusprojekt arhitekt R. O. von Knüpfferilt, projekti pole seni üles leitud. Kuusnurkse põhiplaaniga neoromaani stiilis romantiline ehitis on kahekorruseline, sisaldades kummalgi korrusel ühe võlvlaega ruumi. Tegemist on kollakast tellisest ehitisega kõrgel maakivist soklil. Hoonet ilmestavad mitmesugused dekoratiivelemendid: erikujulised aknaavad, katusetornikesed, vahekarniisid jm. Kahel pool ust hoone kui pühapaiga funktsioonile viitavad ristid. Ruumidesse telliti marmorskulptuurid tookord Roomas töötanud skulptor A. Weizenbergilt, osa neist on hävinud või kaduma läinud, osa aga siiani säilinud Kunstimuuseumis, kuhu need 1946. aastal varjule viidi. Hiljem telliti kabelisse lisaks veel skulptuure J. Raudsepalt jt. Hauad asuvad kahes reas kabeli ees, kummalgi pool ehitise sissepääsu. Perekonna matmispaik püsis Kochide käes ka veel pärast 1920. aastat, kui suvemõisa süda koos hoonetega oli juba Scheelide perekonnale üle antud. Kabeli läheduses asub lisaks Kochide hauapaigale ka pisike Pirita uus kalmistu, kuhu pikkade aastakümnete jooksul on maetud piirkonna elanikke.

Sisestatud: 18.07.2006.

Ajalugu


Juba 17. sajandil oli Tallinna ümbruses rida linnakodanike suvilaid koos aedade ja majandushoonetega, mida hakati kutsuma suvemõisateks (höfchen). Suvemõisate rajamine hoogustus 18. sajandil ja eriti 19. sajandi algul, 19/20. sajandi vahetusel asus ümber Tallinna juba mitukümmend suvemõisa. Nende seas oli uhkemaid, suurte parkide ja kivist peahoonetega komplekse, mis tõesti mõisa mõõdu välja andsid, ning ka märksa tagasihoidlikumaid. Pirita-Kose suvemõisatest on vanimad 18. sajandil asutatud Carlshof ja Koch (Kose suvemõis, ka Scheeli mõis).

Sisestatud: 18.07.2006.

Kaitsevööndi ulatus


40 meetrit.

Sisestatud: 18.07.2006.