Mälestise tunnus

Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu, inimluude esinemine, visuaalselt maastikul jälgitav kalmetele omane struktuur.

Kirjeldus

Kalme on piklikkuse ovaalse kujuga, pikiteljega loodesse-kagusse u 40 m, laius kuni 15 m, suhteliselt madal. Kalmele ja seda ümbritsevale alal on kuhjatud kohati kive. Kalme on pealt lame. Võib oletada, et kalme alal paikneb mitu üksteisega ühinenud kalmet. Kalme alal kasvab mitmeid puid.

Asukoha kirjeldus

Kahest kalmest koosnev kalmete rühm jääb põllu kagu ossa, ajalooliselt on tegemist Kehtna mõisa põlluga. Kalme paikneb loode-kagu suunalisel kõrgendiku, kalmest reg nr 11956 loodes.

Ajalugu

Muistiseana on avastatud kalme 1974. aasta kevadel, samas on koosataud ka Evald Tõnissoni poolt mälestise pass. Arheoloogiliste meetoditega suuremas mahus uurimata.

Kaitsevööndi ulatus

Kaitsevööndi moodustab 50 meetine ala mälestise väliskontuurist.

Üldinfo

Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.