Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 12038
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 06.01.1998
Registreeritud 06.01.1998
X-koordinaat 533537.31
Y-koordinaat 6558990.00
Mälestise vana number 197-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(7)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 13.08.21

Menetleja: Raplamaa nõunik, Andrus Rospu

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 25.04.2011.

Kirjeldus


Asulakoht paikneb suhteliselt kõrgel, loode suunas madalduval maal kõrge põllumaa ja madala soise heinamaa piiril. Muinasasulakohast vahetult lõuna ja ida poole jäävad kõrged põllumaad, põhja ja loode poole madalamad maad. Asulakohast lõunapoolt mööduv tee on hilisemal ajal ehitatud. Varem läbis Lümandu mõisa suunduv tee asulakohta keskelt, Ülevainu talu hoonetest põhjapoolt. Ülevainu talust paarkümmend meetrit kirde poole on kaevatud tiik. Tiigist ida poolt on varem põhja suunas kulgenud külatänav. Praegu märgivad seda veel tee äärsed põlispuud ja asulakohast põhjapool kiviaed.
Suhteliselt tumedas mullas leidub põlenud raudkive, loomaluid ja savinõukilde. Kultuurkihi paksus on erinev, ulatudes 40 cm-ni.

Sisestatud: 22.01.2014.

Asukoha kirjeldus


Mälestis asub Rapla maakonnas Kohila vallas Lümandu külas Ülevainu ja Peetri talu maadel. Asulakoht paikneb Ääsmäe-Hageri teelt (tee nr 11247) algavast külavaheteest (endisesse Lümandu mõisa viivast teest) põhjapool.

Sisestatud: 22.01.2014.

Ajalugu


Mälestis on dateeritud II aastatuhandesse.

Sisestatud: 22.01.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 3). Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste kihil.

Sisestatud: 22.01.2014.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 20.03.2015.