Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12371
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
X-koordinaat 382027.00
Y-koordinaat 6481804.00
Mälestise vana number 644
Ava kaardil

Paikvaatlused(1)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 11.05.10

Menetleja: Muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.05.2011.

Kirjeldus


Kalme asub suhteliselt tasasel põllumaal. Kalme juurest loode ja põhja poole maapind alaneb ning põld asendub metsaniiduga, mis on metsa kasvanud.
Kalme on madal kivivare, mis paistab koosnevat 10-20 cm läbimõõduga raudkividest. Kalme läbimõõt N-S suunal on 11,8 m ja O-W suunal 11 m. Kalme kõrgus ca 40 cm. Kalme on võrdlemisi lamedate servadega ja pealt lage (aastal 1973. a passi andmetel). NNO sektoris kasvab üksik pihlakas ja noor saar NNW serval. Kalme servadel paar väikest kadakat. Kalme põhjapoolsemale poolmikule on kunagi ammu (EW ajal) loobitud lahtisi kive, mis pole jõudnud kamarduda. Kamardunud on ainult kalme kirdeserv ja kalme edelaserv kuni kalme keskosani. H. Moora järgi oli kalme 1920ndail aastail 14 m läbimõõduga vare, millele talurahvas kive on peale loopinud.
(allikas 1973. a koostatud mälestise pass).

Sisestatud: 02.06.2011.

Ajalugu


Kalme pärineb arvatavasti II aastatuhande algusest. Selle registreeris 1922. a H. Moora. Kaitse alla võeti kalme 1964.

Sisestatud: 02.06.2011.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 27.03.2015.