Mälestise tunnus

Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Maastikuliselt eristatav. Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Kirjeldus

Ohvriallikas on suur allikas, 16-20 m läbimõõduga, sügav ja veerikas, millest nähtavasti saanud ka oma nime. Olla suurim allikas Saaremaal. Väljajooksev oja ühineb teise põhja poolt tuleva ojaga, moodustades väikese jõe. Varem on olnud allika avaus väiksem, nüüd suurenenud aga kalda sisselangemise läbi. Mõni meeter suurest allikast eemal on teine, väiksem allikas, mis pealt pea täielikult kinni kasvanud.

Allika mõõtmiseks olla ükskord kokku seotud ritvu 7 sülla pikkuses (12,6 m), mis selle allika auku aetud, põhjani ei olevat ulatatud.

Allikad on varemalt nii kuulsad olnud, et sinna käidud ohverdamas rahasid ka kaugemalt Saaremaa nurkadest Pähkla küla elanike teatel.

[Allikas: Kaarma kihelkonna muinasjäänused. 1922. AI arhiiv]

Ajalugu

Allikat on ohvriallikana kasutatud 2. aastatuhandel pKr. Riikliku kaitse alla võetud 1964. aastal.

Üldinfo

Eestis on olulisteks looduslikeks pühapaikadeks peetud veekogusid, peamiselt allikaid, aga sellele viitavad ka püha-nimelised jõed ja järved. Allikaid, nagu ohvrikivegi, usuti olevat mitut sorti: suuremal enamikul arvati olevat raviomadused – nt silmaallikad, aga oli ka ilma-, elu- või lihtsalt pühad allikad. Neisse ohverdati hõbeehetelt või -müntidelt kraabitud hõbedat, aga ka raha, helmeid jms.