Mälestise tunnus

Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Kirjeldus

Kalme põhiosa on maapinnal hästi näha läbi murukamara ulatuvate kivide järgi. Suuremad raudkivid moodustavad siin üsna selgeid kiviridu, millede suund on risti künka pikitelje suunaga. Ühtekokku paistis enne kaevamist maapinnale vähemalt 10 põikimüüri mille järgi otsustades peaks kalmes olema vähemalt kümmekond tarandit. Kalmes paljanduvad tarandid paistaval kõik olema üsna lühikesed: idapoolses otsas on suurtest kividest tarandi pikkuseks 3,8 m. Idapoolse otsa tarandid paistavad olema kõik 4 m ümber. Mõnevõrra kaugemale ulatuvad tarandite põikimüürid, mis ulatuvad 5-8 m kalme lääneotsast keskkoha poole. Siin näivad olema tarandid kuni 7 m pikad. Suurte tarandimüüride vahe oli kalmes ühtekokku 27,8 m. Lisaks põikmüüridega kaetud alale oli kalme idaotsas veel 8 m pikkuselt ja lääneotsas 3,2 m pikkuselt kivistikku. Seega võiks kogu kalme pikkuseks hinnata ligi 40 m. Otsustades tarandi müürikivide väljaulatumise järgi peab kalme kultuurkiht olema üsna õhuke, võib-olla ainult 30 cm. Samuti näib, et suur osa tarandi müürikividest on välja murtud ja müürid jäänud lünklikuks. Peale selle on kalmet veel mitmest kohast üsna tublisti lõhutud. Tõenäoliselt pärinevad need sissekaeved 1961.aastast (A. Kustin, A. Toomessalu) või veelgi hilisemast ajast, kui kalmet lõhuti leidude otsimise sihiga (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Asukoha kirjeldus

Kivikalme paikneb endise jaotuse järgi Pöide kihelkonnas. Kivikalme asub Üüver külatuumikust loode pool. Kivikalme jääb arheoloogiamälestise asulakoht, reg nr 12420 maa-alale. Kalmest kagu poole jäävad arheoloogiamälestised kivikalme reg nr 12431ja kultusekivid reg nr 12436;12437, põhja poole jääb arheoloogiamälestis muistsed põllud, kirde poole jäävad arheoloogiamälestised kivikalmed, reg nr 12421-12430. Kalme asetseb üsna kõrge (2-3 m) künka peal, millel on ovaaljas kuju. Küngas on väike moreenkühm, mille suund on edelast kirdesse.

Ajalugu

Kalme pärineb arvatavasti 1. sajandist meie ajaarvamise järgi. Mälestisele on koostanud passi 1976. a juunis arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Üldinfo

Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.