Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12493
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
X-koordinaat 384169.00
Y-koordinaat 6463078.00
Mälestise vana number 694
Ava kaardil

Paikvaatlused(4)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 04.04.13

Menetleja: Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor, Rita Peirumaa

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 06.08.2014.

Ajalugu


Kalmed (mälestised reg nr 12492-12494) on rajatud ilmselt I aastatuhande lõpu poole eKr ja meie ajaarvamise algul. Kalmed on registreeritud juba 19. sajandi lõpu poole, kui 1897. a avas siin mõned kirstud Freundlich Kuressaarest (vt Hausmann inter. RK, lk LXXII – Ajaloo Instituudis). Kalmeid kirjeldatakse „Saaremaa ja Muhu muinasjäänustes“, Tartu, 1924, lk 62-63. Selles raamatus on neid kalmeid peetud pronksiaegseteks, mis ilmselt ei ole õige. Samas mainitakse, et ida pool teed olevat 5 kivivaret ja üks vare jäänus kahe kalme vahelisel alal kiviaia all kultuurkarjamaale viiva värava kõrval, sellest vahetult lõuna pool. Lääne pool teed mainitakse rihvaauku ehk kruusaauku, millest olla leitud luid. August lõuna pool kirjeldatakse umbes 75 cm kõrgust ja 16 m läbimõõduga kivikalmet, mille keskele oli kaevatud auk. Selles kalmes polevat paaskasti näha. Kalme kaevati läbi ja eksponeeriti 1966. a Saaremaa muuseumi poolt. Leiud paiknevad Saaremaa Muuseumis, aruanne ja leidude kataloog Ajaloo Instituudis (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 06.08.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 06.08.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 06.08.2014.