Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12499
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
X-koordinaat 446790.46
Y-koordinaat 6495338.98
Mälestise vana number 239-k
Ava kaardil
Koguva Tooma tuulik, asub kalme peal. Foto: 1980. a keskpaik.
Koguva Tooma tuulik, asub kalme peal. Foto: 1980. a keskpaik. Kivikalme tuulikuga. Foto: K. Saks, 05.11.2015 Tooma tuulik/kivikalme. Foto Dan Lukas 24.03.2022
Galerii(4)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954) Kuupäev: 01.09.1997
"Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006. a käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086) Kuupäev: 13.07.2006

Paikvaatlused(2)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 17.09.16

Menetleja: Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor, Inna Ligi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Kirjeldused(4)

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 29.07.2014.

Asukoha kirjeldus


Kivikalme asub Koguva külatuumikust kagu pool. Piiri-Koguva teest (nr 21148) ida pool, Koguva Tooma tuuliku all.

Sisestatud: 29.07.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Kivikalme paikneb Koguva küla mälestistega ühises kaitsevööndis. Kaitsevöönd on nähtav Maa-ameti põhikaardil (Alus: "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006. a käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086))

Sisestatud: 29.07.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 29.07.2014.