12509 Muistsed põllud
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Muistsed põllud |
---|---|
Mälestise registri number | 12509 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 07.01.1998 |
Registreeritud | 07.01.1998 |
X-koordinaat | 457498.37 |
Y-koordinaat | 6493400.28 |
Mälestise vana number | 321-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(3)
Paikvaatluse kuupäev: 21.04.23
Menetleja: Saaremaa nõunik, Liis Koppel
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Tööpaigad, Muistsed põllud.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Põlluharimisega seonduvad kivikonstruktsioonid (põllupeenarde ja põllukivihunnikute süsteemid). Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht. |
Kirjeldus Muistsete põldude ala moodustab kõrgema kruusase künka, kus on läbisegi paisatud raudkividelademed, mis siin-seal maapinnast välja ulatuvad, moodustades sageli korrapäraseid jooni ja kujuneid maapinnale. |
Asukoha kirjeldus Muistsed põllud asuvad endise jaotuse järgi Muhu kihelkonnas. Muistsed põllud paiknevad Kuivastu-Pädaste-Liiva teest (nr 21154) lääne pool 9. ja 10. Kilomeetri vahel. Muistsetest põldudest loodesse jääb arheoloogiamälestis kivikalme reg nr 12507. Lõuna poole paiknevad arheoloogiamälestised muistsed põllud reg nr 12510 ja 12511 ning kivikalme reg nr 12508, edelasse jääb arheoloogiamälestis kalmistu reg nr 12506. |
Ajalugu Saaremaa ja Muhu muinasjäänused; TÜ Arheoloogiakabineti toimetised, Tartu 1924, lk 132. |
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise läbimõõt on 30 m, mille keskpunkt on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil. |
Üldinfo Viljelusmajandus sai Eestis alguse umbes 4000 aastat eKr. Esialgu tehti põldu aletades. Erinevalt pronksiaegsetest ja hilisematest põllusüsteemidest ei ole meie kõige varasematest põldudest maapinnal nähtavaid jälgi säilinud. Vanimad säilinud nn balti põllud pärinevad ajast u 1000 eKr. Tänapäeval on neist näha paarikümne sentimeetri kõrgused ja 3–4 m laiused kividest ja mullast kuhjatud põllupeenrad ja/või põllukivihunnikud. Nendel põldudel tehti ristikündi. Mõnevõrra hilisemad nn kelti põllud erinevad esimestest oma korrapära poolest: nende suurus määrati kindlaks juba enne esimest kündi. Ajaarvamise vahetuse paiku hakati põldude ümber rajama karjateid, kujunema hakkasid põlispõllud. Kui varasem põllundus põhines ühe- ja kaheväljasüsteemil, siis talirukki levimine tähendas põhimõttelist muutust: kujunesid eeldused kolmeväljasüsteemi arenemiseks. Lõuna-Eestis võis hilisrauaajal olla levinud aletegu, Põhja- ja Kesk-Eestis oli põllupidamine märksa intensiivsem ning võimalik, et nii mõnelgi pool rakendati ka kolmeväljasüsteemi. |