Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikoht Iieniit
Mälestise registri number 12513
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
X-koordinaat 451457.54
Y-koordinaat 6498606.35
Mälestise vana number 706
Ava kaardil
Ohverdamiskoht lõunast. Foto: Keidi Saks, 29.07.2019
Vaade Iieniidis olevale ohvrikivile põhjast. Foto: Pikne Kama, 09.05.2023. 1 1-p Ohverdamiskoht - loodest. Foto: E. Väljal, 27.04.1985. Ohverdamiskoht reg nr 12513 (706) - lõunast. Foto: E. Väljal, 27.04. Ohverdamiskoht lõunast. Foto: Keidi Saks, 29.07.2019 Ohverdamiskoht läänest. Foto: Keidi Saks, 29.07.2019 Ohverdamiskoht - loodest. Foto: Keidi Saks, 29.07.2019 Vaade Iieniidis. Foto: Pikne Kama, 09.05.2023. Vaade Iieniidis olevale ohvrikivile edelast. Foto: Pikne Kama, 09.05.2023. Iieniidis ohvrikivile asetatud pärg. Foto: Pikne Kama, 09.05.2023. Vaade puule anniks seotud paelale. Foto: Pikne Kama, 09.05.2023.
Galerii(12)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954) Kuupäev: 01.09.1997
Kultuurimälestiste nimetuste muutmine ja mälestise liigi lisamine, kultuuriministri 21.02.2022 käskkiri nr 36 (RT III, 23.02.2022, 3) Kuupäev: 21.02.2022

Paikvaatlused(3)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 09.05.23

Menetleja: Looduslike pühapaikade nõunik, Pikne Kama

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohverdamiskoht.

Kirjeldused(5)

Mälestise tunnus


Ajaloolisele looduslikule pühapaigale viitava kirjalikult fikseeritud rahvapärimusega seotud maastikuelement (mägi, küngas, org, mets vms), selle asukoht maastikul, teaduslikku informatsiooni ja kultuuriväärtusega asju sisaldav pinnasekiht.

Sisestatud: 28.07.2014.

Asukoha kirjeldus


Ohverdamiskoht asub endise jaotuse järgi Muhu kihelkonnas. Ohverdamiskoht asub Paenas külatuumikust edela pool hõredas lehtpuumetsas. Ohvrikoha keskel pinnas tõuseb ning seal asub graniitrahn.

Sisestatud: 28.07.2014.

Ajalugu


Ohverdamiskoha võib dateerida II aastatuhandesse. Ohverdamiskohta on mainitud 1924. a Saaremaa ja Muhu muinasjäänustes, lk 138.

Sisestatud: 28.07.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 28.07.2014.

Üldinfo


Hiied paiknevad maastikul väga erinevalt: silmapaistvatel looduslikel kohtadel, muinasaja lõpu asustusele lähedastes, kuid maastikuliselt tagasihoidlikes paikades või siis päris asustusest eemal üksildastes kohtades (nt soosaartel).
Hiiepuudeks olid tavaliselt tammed, pärnad, pihlakad, jalakad ja teised lehtpuud, okaspuudest sagedamini kadakad. Hiite vastu hakkas kirik tõsiselt võitlema 17. sajandil, mil paljud pühaks peetavad puudesalud maha raiuti. Seetõttu on tänaseni väga harva säilinud hiiesalusid, enamasti on alles üksikud pühad puud.
Hiite täpsem ajaline määratlemine on keeruline, sest enamasti puudub neis paigus tänapäevaste arheoloogiliste meetoditega uuritav kultuurkiht. Nende erilisus kultuuripärandis seisneb rikkalikus rahvapärimuses.

Sisestatud: 26.03.2015.