Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikivi Mualjakivi
Mälestise registri number 12516
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
X-koordinaat 459380.13
Y-koordinaat 6498311.38
Mälestise vana number 306-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(2)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 11.08.20

Menetleja: Looduslike pühapaikade nõunik, Pikne Kama

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvrikivi.

Mälestise tunnus


Ajaloolisele looduslikule pühapaigale viitava kirjalikult fikseeritud rahvapärimusega seotud kivi, selle asukoht maastikul. Teaduslikku informatsiooni ja kultuuriväärtusega asju sisaldav pinnasekiht kivi ümbruses.

Sisestatud: 28.07.2014.

Kirjeldus


Praegu on kivi oma algselt kohalt ära liigutatud ja purustatud. Säilinud on üks suur lõhm, mis asub kiviaia servas sauna taga teiste lõhutud kivide hulgas. Selle mõõdud on: laius 38 cm, pikkus 1,35 m ja paksus ligikaudu 20 cm. Algselt paiknes kivi siit umbes 10 m lääne pool teisel pool kiviaeda sauna taga keldri ees. See on tumeda värvusega, pika „süüga“ kivilõhm, mis moodustab u 1/3 osa endisest kivist.

Sisestatud: 28.07.2014.

Ajalugu


Millal kivi kasutama on hakatud, selle kohta puuduvad andmed. Kivi on kasutatud arstimiseks. Veel 1930-ndatel aastatel oli kivi peal olnud igasugust rauda ja hobuseraudu. Kivi sai registreeritud 1983. a suvel V. Lõugase poolt. Mälestisele on koostanud passi 1983. a augustis arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 28.07.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 28.07.2014.

Üldinfo


Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised.

Sisestatud: 28.07.2014.